Autor June Skinner Sawyers avaldas 1991. aastal biograafiakogumiku Chicago linna nimekatest elanikest. Raamat kannab nime "Chicago Portraits. Biographies of 250 Famous Chicagoans" ning selles jutuks võetud 250 inimese hulka on autor arvanud ka MLB esimese komissari Kenesaw Mountain Landise. Nagu varasemalt juba öeldud võib ajaloolist perspektiivi silmas pidades Landise rolli Black Sox juhtumis pidada kõige kaalukam, sest ilma tema ainuisikulise otsuseta mängijatele eluaegne võistluskeeld määrata, võinuks juhtum ajaloojutustuse epitsentrist välja libiseda. Järgnevalt Landisest paar sõna.
Kuigi Landisest on kirjutatud mitmeid biograafiaid ja küllap loendamatul hulgal artikleid, on Sawyersi raamat hetkel väärtuslik esmalt seepärast, et selle raamatu lugejana pole silmas peetud mitte lihtsalt pesapallihuvilisi, vaid pigem lugejaid, kelle huvide spekter laialivalguvam on. Seega aga muutuvad iga uuritavaks võetava isiku puhul oluliseks rõhuasetused, millisena tema elu umbes ühele lehele kokku surutuna mäletada lastakse ning Landise puhul on rõhuasetused eriti olulised seepärast, et ülemaaliselt oli ta tuntud tegija juba enne pesapalli siirdumist. Nimelt tegutses ta aastatel 1905–1922 föderaalkohtunikuna Chicagos ning mitmed tema otsused olid aastate jooksul üleriigilist tähelepanu pälvinud. Sawyersi koostatud raamat sisendab aga veendumust, et Chicago linna kuulsate inimeste nimistusse pääses ta aga siiski tänu pesapallile, sest lugeja, kes piirdub vaid artikli väljatõstetud sissejuhatusest silmi üle lastes, ei saa Landise varasemast eluperioodist mitte midagi teada.
Kenesaw Mountain Landis. (Foto allikas: wordsabovereplacement.com)
Sissejuhatuses öeldakse: "Mõnede arvates oli ta pesapalliajaloo kõige halvem komissar, teiste arvates jällegi parim. Kindel on aga see, et temast kõneldes pole võimalik jääda ükskõikseks. Olles pesapallikomissar 1921. aastast kuni oma surmani 1944. aastal, kogus Landist tuntust kiusaja ja komejandina, teda nimetati eneseimetlejaks, kes hoolis väga oma heast nimest ja mainest. Samas ei saa aga keegi eitada, et ta oli pesapalli suurim fänn."
Sawyers oma lühikeses ülevaates on Landist tutvustades kokku pannud eluloo, mis ei jäta kahtlust, et see lugejale innustavana võib mõjuda. Võiks koguni öelda, et self-made-man narratiivi järgides esitatakse selles koguni Ameerika unelmat: varajane tutvus tööeluga, hariduse toel ühiskonnas väärikamatele kohtadele pürgimine ning muidugi katse lüüa läbi pesapallis. See viimane küll ei õnnestunud, kuid tõeliseks ameeriklaseks olemiseks piisab ka üritamisest. Ka sobivad Ameerika unelmasse tükid, milles konkreetne inimene vaid kõrvalseisja rolli on täitnud. Nagu näiteks Landise nimesaamislugu. Olles sündinud šveitsi ja saksa vanemate järeltulijana Ohio farmis 20. novembril 1866, otsustasid vanemad ristida ta Ameerika kodusõja käigus peetud ning Uniooni vägede kaotusega lõppenud Kennesaw mäelahingu järgi (Battle of Kennesaw Mountain, 27. juuni 1864).
Sawyers on jätnud siiski märkimata, et taoline valik polnud juhuslik, vaid on selgitatav perekonnajalukku kuuluva faktiga. Nimelt osales Georgia osariigis peetud lahingus Uniooni vägede poolel ka tulevase pesapallijuhi isa Abraham, enamgi veel, ta sai sealsamas lahinguväljal ka haavata. Ingliskeelse Vikipeedia edastatavas ajaloos öeldakse, et kui vanemad lapse nimes kuidagi kokkuleppele ei suutnud jõuda, oli Abrahami naine Mary teinud viimaks ettepaneku, mis mõlemat osapoolt rahuldas. Kahtluste hajutamiseks oleks vajalik lisada, et ühetäheline erinevus viidatud mäe ja uue ilmakodaniku nimekujus ei tulene mitte inimlikust eksimusest, vaid asjaolust, et toona olid aktsepteeritud mõlemad nimekujud ning kohaajaloo kujunemisel on kirjapildis jäänud domineerima Kennesaw-versioon.
1891. aastast pärit tundmatu autori töö Kennesaw mäelahingust. Pildi paremal pool on näha suuri kaotusi kandnud Uniooni väed. (Foto allikas: loc.gov)
Kui Kenesaw Landis oli kaheksane, kolis perekond Ohiost lääne suunas jäävasse naaberosariiki Indianasse, millest omakorda järgmine lääne suunas jääv osariik on juba Illinois oma suurima linna Chicagoga, kuhu Landis jõudis 1890. aastal Northwesterni ülikooli kaudu, kus ta viis lõpuni õpingud õigusteaduskonnas. Jättes vahele tema era- ja avalikku sfääri ulatuvad karjääripöörded, sisseseatud perekonnaelu ja muud eraelulised episoodid, on praegusest huvist lähtuvalt oluline aasta 1905, mil toonane Ameerika Ühendriikide president Theodore Roosevelt 38-aastase Landise Ameerika Ühendriikide Põhja ringkonnakohtu Illinoisi ringkonna kohtunikuks määras.
Oma raamatus annab Sawyers lugejale teada, et Landis pälvis avameelse kohtuniku maine, kelle käitumine kohati lausa ennekuulmatu oli ning mis tema konservatiivsete hoiakutega kolleegide hulgas sageli imestust põhjustas. Autor teatab otse, et vahel ütles Landis kohtusaalis välja kõik, mis aga sülg suhu tõi, pidades kohtusaali ettekirjutamata etiketti eimillekski. Sawyers toob näitena juhtumi, kus viieaastase vanglakaristuse saanud vana mees otsuse vastu protesteeris, öeldes, et on haige mees ning ei saa viie aastaga hakkama. Landis olevat vastanud: "Noh, proovida võite ju ikkagi!"
Tundub nii, et selle anekdootliku loo ülestähendamisega on Sawyers saanud Landise töövõtetele ja tema isikuomadustele küllaltki täpselt pihta, kuna sarnaseid võtteid kasutas Landis ka pesapallis. MLB komissarina ainuvõimu omanuna kehtestas ta end koheselt, kui määras pettuses osalenud White Soxi mängijatele eluaegse võistluskeelu, mille väärtust rõhutas fakt, et Chicago kohus oli mängijad õigeks mõistnud.
2001. aastal Landise biograafia avaldanud David Pietrusza hinnangul tuleb praegust konteksti arvesse võttes eraldi osutada Landise otsusele määrata karistus ka Buck Weaverile, kelle kohta kõik asjaosalised kinnitasid, et ta oli küll pettusest teadlik, kuid ise raha vastu ei võtnud. Kuigi Weaver esitas pikki aastaid Landisele palveid oma mängijastaatuse ennistamiseks, jäi viimane oma otsusele kindlaks, öeldes, et ka kuriteost mitteteatamine on kuritegu. Pietrusza oma raamatus "Judge and Jury: The Life and Times of Judge Kenesaw Mountain Landis" ütleb, et kuni1920. aastat arvasid mängijad, et altkäemaksu mitte vastuvõtmise järel on nad ise süüst puhtad, siis Weaveri juhtum oli hoiatuseks, et edaspidi see enam päästvaks faktoriks olla ei saa. Üldiselt ollakse üksmeelel, et Landise halastamatus muutis pesapalli puhtamaks ning seda tuleb pidada ka tema suurimaks pärandiks.
MLB komissariks valiti Landis 1920. aasta novembris, mõned päevad enne 54. sünnipäeva ning seitsmeaastaste tsüklitena püsis ta ametis elu lõpuni. Ta suri 25. novembril 1944, kaheksa päeva pärast seda, kui klubide omanikud ta uueks seitsmeaastaseks perioodiks ametisse olid valinud.
Landis pesapallimängul. (Fotode allikas: sabr.com)
Comments