Mulle teadaolevalt on eesti keeles esimest korda pesapallist kaks põhjalikumat artiklit avaldatud 1922. aasta septembris Spordilehes, mis haaravad enda alla kaks ja pool lehekülge väljaande 22-st sisuküljest.
Neist artiklitest esimene kannab pealkirja "Base palli võistlus Ameerikas", milles initsiaalide R. R. taha varjunud autor annab New Yorgis peetud Yankeese ja Clevelandi mängu taustal põgusa sissevaate pesapallimängu atmosfäärist. Kuigi autor ei maini, et tegemist just Yankeesega oli, saab seda järeldada tänu vastasele, kes sarnaselt Yankeesele American League´is mängis. New Yorgi kaks teist võistkonda – Giants ning Brooklyn Robins, hilisem Dodgers –, mängisid National League´is ning toona põhihooajal liigavahelisi ristmänge ei peetud.
Niisiis viibis Spordilehe autor New Yorgis, Manhattani linnaosas asuval Polo Groundsi nime kandval staadionil, mida Yankees jagas Giantsiga, kuid mille Yankees aasta hiljem ehk 1923. aastal maha jättis ning Bronxi kolis, kus klubi tänaseni oma kodumänge peab.
Spordilehe kaasautor kirjutab: „Astusin rongilt maha ja ostsin pääsetähe, mis 1 dollar 10 centi (umbes 350 mk. Eesti rahas) maksis. Rahvast voolab murruna staadioni, sellepääle vaatamata, et rohkem kui tund aega mängu alguseni. Tee pääl seisavad eeskava müüjad, kes vahetpidamata karjuvad „Score cards five cents, Score cards, five cents" (s. t. tagajärgede kaart 5 centi).“
Veidi allpool: „Väljal kõnnib aparaadi mees ja teeb parematest mängijatest harjutuse ajal ülesvõtteid, mis järgmisel päeval ehk sama päeva õhtul ajalehtedes ilmuvad.“
Muu hulgas saab lugeja teada: „Publikumi vaadeldes avaneb õige tüüpiline pilt. Kuna naisterahvaid ainult mõned üksikud, siis ei näe muud kui õlgkübarate merd. 99,9 protsenti New-Yorklasi kannavad õlgkübaraid, mis palavaga kaunis mõnusad. (Sooja on siin keskmiselt 30 kraadi ümber. Igal pool õlgkübarad ja lahtised kuued, mille alt triibuline särk ja rihmaga kinnitatud püksid välja paistavad. Vesti ei kanta. Paljud istuvad kuubedeta.“ Niisiis annab autor toonastest oludest värvika pildi ning lisab lõpetuseks: „Mäng lõppeb New-Yorgi võiduga 2:1 . Rutatakse rongi pääle, kuid ilma rüselemiseta. Mäng kestis umbes 2 tundi.“
Nüüd aga tuleb osutada ühele probleemile. Eeldades, et autor külastas Yankeese ja Cleveland Indiansi mängu 1922. aastal, tuleneb segadus asjaolust, et tol aastal ei lõppenud mitte ükski meeskondade omavahel peetud 22 kohtumisest mainitud skooriga. Ka ei lõppenud New Yorgi 2 : 1 võiduga meeskondade vahel peetud mängud 1920. ega 1921. aastal. Mis põhjusel vale informatsioon Spordilehte jõudis, seda ma praegu välja selgitama ei hakka.
See foto Polo Groundil peetavast New York Yankeese ja Philadelphia A´ vahelisest mängust on üles võetud 10. septembril 1922 ehk Kaheksa päeva pärast seda, kui Polo Groundil peetud mängust avaldas ülevaate eestikeelne Spordileht. (Foto allikas: thisdayinbaseball.com)
Spordilehe samas numbris avaldatud teine artikkel „Base pall meie kodumaal“ on koostatud initsiaalide E.R. varju jääva autor poolt, kes alustab ülevaadet tõdemusega: „Ameeriklaste armsam mäng, sama lugupeetud nagu jalgpall Euroopas. Jalgpalliga võrreldes ei ole ta mitte nii väsitav, nõuab aga määratut otsustamisevõime kiirust ja on ühtlasi mitmekülgsem, kuna temas nii jooksu kui ka käerammu, kõige enam aga pääga töötamist tarvis läheb.“
Eesti kultuuriga pidepunkte otsides teeb autor kaks tähelepanekut: „Kes ei tea meie tuttavat koolipoiste „laptuu'd". Base pall on selle täiusline, defineeritud tipp, laadilt sama, ainult et siin mängus on kõva nahkne pall, mida lennust palja käega ilma käe põrutamata ei püüa.“
Ja veel: „Meil moodustati tänavu suvel Keila-Joal noortest sportlastest meeskond, mis siinsete Y.M.C.A. mängijaid isegi lööma kippus. Ameerika Y.M.C.A. sekretär mister Gott [Herbert S. Gott - AM] tähendas, et see meeskond julgesti mitme maa meeskonna vastu võistlema võib minna: nii Poola, Prantsuse j . n. e.“
Comments