Pesapalli kultuurikalendri kohaselt algab täna, 7. aprillil kevad. Selle kuulutajaks on MLB põhihooaja avapäev ning nii on see pesapalliajaloo kohaselt olnud alates aastast 1869. See on päev, mis Ameerika kultuuris tähistab taassündi, uue elu puhkemist. "Pesapalli avapäevale, mis pakub pimedusejõudude tagasilöömise tunnet, pole kõrvale panna teist samaväärset spordiüritust," on öelnud nimekas Ameerika spordiajakirjanik George Vecsey.
Võib olla kindel, et sel aastal võimendab rõõmu kevade saabumisest teadmine, et MLB hooajavahelisest tööseisakust tingituna oli reaalne oht, et traditsiooniline avapäev ehk hooaja avamine aprilli alguses hoopistükkis määramatusse lükkub. Frantsiiside omanikud ja mängijate ametiühing jõudsid aga mingil moel mõlemat osapoolt rahuldavale kokkuleppele ning üks institutsionaalne sündmus, mida avapäev kahtlemata on, sai sellega päästetud. Ma olen liiga vähe pesapalliga tegelenud, et anda adekvaatset hinnangut, kui suurt rolli traditsioonilise avapäeva päästmine läbirääkimistel täita võis, küll aga on selge, et tegemist on kõige olulisema eraldiseisva päevaga, mis tihedas ja monotoonses pesapallihooajas eristuda suudab. Ma ütleks koguni nii, et avapäev on üks väheseid sündmuspõhiseid hetki terve pika hooaja jooksul. Ma põhjendan.
Alustama peaks sellest, et MLB põhihooajal peab iga võistkond 162 mängu ning kuna sel aastal lõpeb põhihooaeg 5. oktoobril, tähendab see, et hooaeg kestab 181 päeva. Sellest järeldub, et sisuliselt võib mänguvabadeks päevadeks pidada vaid reisimisele kuluvat aega. Ma ei suuda praegu meenutada, kes see pesapallitegelane oli ja mis kontekstis ta seda ütles, kuid öeldu oli meeldejääv ja kõnekas: "Pesapall pole mingi kuradi jalgpall - meie mängime iga päev."
Niisiis ma mõtlen, et vähemalt seitsme kuu jooksul aastast kuulub pesapall ameeriklase ellu loomulikuna. Ma olen mitmel juhul sattunud peale tekstidele, kus autor, tavaliselt meesterahvas, kirjeldab oma suvist elu- ja töörütmi, mille igapäevaseks osaks on töölt koju saabudes külm õlu avada ning tunnikese diivanil vedeledes oma võistkonna päevane mäng üle vaadata. Kui nüüd korra mõelda, et igal klubil on 162 mängu, siis selle jälgimine peab varem või hiljem omandama raamid, millega jälgitakse järgmise päeva ilmateadet. Kahtlemata võib isiklikust hetkehuvist tingituna ilmateate jälgimine pulsi üles lüüa, kuid pikas ajalises lõikes ja suurt rahvamassi haarates pole see siiski võimalik. Ah et tuul puhub läänest..., kiirusega see ja see..., selge. Ja elu läheb edasi.
Kuna pesapalli kogus spordiväljal on oma tohtus mahus erandlik, muutub see kiiresti millekski, mis hakkab ümbritsema inimesi loomulikuna ning muutub seeläbi mitte-sündmuseks. Võtame kõrvale ameerika jalgpalli. NFLi põhihooajal peab iga võistkond 16 mängu ehk kümme korda vähem kui pesapallis, mis aga tähendab, et iga mäng on seeläbi ka kümme korda erilisem ning vähemalt emotsionaalselt ka kümme korda väärtuslikum. Iga mäng on seega sündmus. Üks statistiline näide. Enne koroonaviirust hooajal 2019 külastas staadionil MLB mänge 68,5 miljonit pealtvaatajat. NFL-is oli samal ajal see näitaja 16,7 miljonit. Jämedalt öeldes külastas MLB mänge neli korda rohkem inimesi, kuid samas peeti mänge MLB-s kümme korda rohkem.
Chicago Cubsi staadion algava hooaja esimese kodumängu eel. Nagu foto reedab, jääb hooaja avamänguga kaasnev kevadtunne esialgu vaid tekstiliseks, reaalset kevadtunnet tuleb veel oodata. Ilmateenistuse andmetel on mängu algusajal 7 soojakraadi ning arvestatav vihmavõimalus. (Foto allikas: truebluela.com)
Eks ole MLB juhid kogu aeg mõistnud, et eelpool kirjeldatud monotoonsust tuleb väikeste peatustega murda, kasvõi selleks, et oma vaataja üles raputada. Toon mõned näited selle aasta kalendrist: Jackie Robinsoni Päev (15. aprill), Lou Gehrigi Päev (2. juuni), Tähtede Mäng (19. juuli), Field of Dreams (11. august), Roberto Clemente Päev (15. september). Loomulikult on need traditsioonid loodud eesmärgina põlistamaks MLB ajalugu, kuid samas ei saa alahinnata nende sündmuste sotsiaalset närvi. Nii ei tasu kahelda, et eelmisel aastal tähistama hakatud Lou Gehrigi päeval, millega mälestatakse 1941. aastal raske haiguse järel kõigest 37-aastasena surnud Yankeesi mängijat, suudab MLB kokku kraapida tähelepanuväärse summa, mis mõnele närvisüsteemi haigustega tegelevale raviasutusele annetatakse. Leidsin ühest allikast, et ainuüksi Philadelphia Phillies oli eelmisel aastal oma linna vastavale asutusele teinud 19 miljoni dollarilise ülekande.
Erinevalt aga siin mainitud tähtpäevadest tuleneb Opening Day väärtus selle loomulikkusest, seda päeva iseenesest pole olnud vaja välja mõelda. Tõsi, tähendused selle juurde, nagu märk kevadest ja sellega kaasnevast uuest elualgusest, on muidugi kultuurilised ning vahest sellest tulenevalt oligi tähtis, et Opening Day leiaks aset ajal, mis talle antud tähendustega ajaliselt kokku langeks. Niisiis algab täna Ameerikas kevad ja kuigi ajalooliselt on kõige esimene mäng traditsiooniliselt peetud Cincinnatis, kus 1869. aastal alustas tegevust esimene avalikult elukutseliseks võistkonnaks tituleeritud võistkond, toimub selle aasta kõige esimene mäng hoopis Chicagos kohaliku Cubsi ja Milwaukee Brewersi vahel.
MLB kodulehelt on ilma registreerimata võimalik tasuta vaadata Guardiansi ja Royalsi mängu, mis on tasuta nähtav ka järelvaadatavana. Siit leiab lingi.
"Play Ball!", nagu ütlevad ameeriklased.
Comments