Mitte et keegi selles väga kahelnud oleks, et Kansas City Royalsi 2019. aasta suvises draftis üldjärjekorras teisena valitud Bobby Witt Jr. andekas mängija poleks, kuid eks ikka ole hea aeg ajalt sellekohast ilmutus saada. Ning Kansas City, ja loomulikult kogu pesapalliruum, on kahe mängu põhjal seda juba mitmel juhul kogenud. Kui avamängus Clevelandi Guardiansi vastu kirjutati Witti nimele üks hit, mille väärtust rõhutavad debüütmänguga kaasnevad pinged, siis võistkondade neljamängulise seeria teises mängus sai Witt hakkama väikest viisi mängulise imega, mida MLB kommentaatorid julgesid naljaga pooleks nimetada juba 2022. aasta hooaja parimaks hetkeks.
Kolmanda pesa valvur Bobby Witt Jr. (parempoolsel fotol) andis kodupesa kaitsnud püüdjale Salvador Perezile imelise söödu, mis nurjas Clevelandi kindlana näinud kodujooksu (vasakpoolne foto). (Fotode allikas: mlb.com).
Skoori mõttes sündmustevaeselt edenenud mängus üheksa vooruga võitjat selgitada ei õnnestunud, seis oli ikka veel 0 : 0, kui kümnendas voorus Clevelandi rünnakuperioodil asjalood lõpuks tõsiseks läksid. Royals oli küll ühe Clevelandi mängija välja visanud, ent kaks ründajat olid jõudnud esimesse ja kolmandasse pessa. Viimases näitas valmidust kodupesa poole söösta Owen Miller.
Nüüd kulub ära veidi mängutaktikalist selgitust. Asi on selles, et kirjeldatud olukorras, kus Royals oli välja visanud vaid ühe vastase, tähendas see seda, et põhimõtteliselt võinuks järgmisena lööma tulnud Oscar Mercado sooritada nn ohverduslöögi. Ta võinuks eesmärgini jõuda kahel moel.
Esiteks võinuks ta püüda toimetada palli kõrge kaarega nii kaugele väljaku teise serva kui vähegi võimalik (i.k. sacrifice fly), mis tähendanuks, et maha kukkumata kinni püütud pall märkinuks küll tema enda väljaviskamist, kuid see jätnuks Millerile piisavalt aega koju jõuda. Nimelt võib oma pesalt kodupesa poole jooksma hakata vaid seejärel, kui pall kaitsjate poolt kinni on püütud. Kahe pesa vahelise distantsi suudab aga iga mängija läbida kiiremini, kui väljaku teisest otsast kodupesa suunas visatud pall selle läbib.
Teiseks võinuks Mercado proovida suunata pall kohe maha (i.k. sacrifice bunt), mis lubanuks Milleril kohe kodupesa poole jooksma hakata, milleks ta poleks pidanud isegi kolmanda pesa peal seisma. Enam vähem nii asjad arenesidki. Mercado tabas palli nii, et see ühe põrke järel kolmanda pesa poole lendas ning hetkel, kui Witt selle kukkudes kinni püüdis, olid Miller jõudnud läbida juba enam kui poole pesadevahelisest maast. Niisiis lahutas teda jooksust umbes 8 meetrit. Ebamugavast asendist hoolimata suutis Witt aga palli kodupesas oodanud püüdjale Salvador Perezile visata, kes omakorda suutis Millerit puudutada murdosa sekundi võrra varem, kui too jalad ees libisedes kodupesa puudutas. Kindlana näinud kodujooksule tõmmati kriips peale. Milline pesapalliline IQ, kuulutas üks MLB kanali kommentaatoreid Witti silmas pidades: see võis olla aasta sooritus, ja meil on käimas alles teine mängudepäev, ha, ha, ha!
Jutuks olnud olukord omandas mängu lõpus veelgi kaalu, kuna Kansas City rünnakuperioodil lõppes mäng Adalberto Mondesi walk-off´i järel Royalsi 1 : 0 võiduga.
Comments