Sel hetkel, kui ühe konkreetse spordivõistluse kirjeldamisel hakatakse otsima võrdluspilte minevikus toimunust, oleks minu soovituseks säilitada tähelepanu ning püüda aru saada, ega kirjutaja liialt oma fantaasiatest vaimustusse pole sattunud. On ju ka kirjutaja üksnes inimene kõigi oma nõrkustega ja hädadega, mis iga kirjutaja puhul mingisugusel moel ka edevuses väljendub. Taoline kombinatsioon võib viia olukorrani, kus kirjutaja kaotab võime oma teadmisi vaka alla hoida ning tulemuseks võib väljenduda töös, kus konkreetset ja unikaalset (spordi)sündmust varjutavad viited minevikusündmustele, mis aga sündmuse enda kohta midagi väärtuslikku lisada ei suuda.
Taoline kahtlus tabas mind hetkel, kui sattusin peale mlb.com avaldatud loole „Mets party like it's 1986 in walk-off win“, milles Anthony DiComo annab ülevaade New York Metsi viimases voorus saadud võitust Miami üle. Mul tekkis huvi teada saada, kas viide 1986. aastale, mille olulisemad Metsiga seotud sündmused on pakkunud Ameerikas inspiratsiooni paljudes valdkondades, on asjakohane ka mitukümmend aastat hiljem hooaja keskel peetud rutiinse mänguga seonduvalt?
New York Mets tähistamas walk-off error´ist saadud võitu. Viimane taoline kogemus jääb klubil aastasse 1986. (Foto allikas: mlb.com)
Esmalt tuleb meenutada, et 1986. aastal võitis Mets oma seni viimase World Seriesi, kuid too võit võinuks jäänuks olemata, kui finaalseeria kuuendas mängus poleks Boston Red Soxi esimese pesa kaitsja Bill Buckner teinud ajalukku läinud viga, kui lasi tema suunas lennanud palli ootamatult jalge vahelt läbi. Olen tollest mängust pikemalt kirjutanud, mistõttu piirdun praegu väitega, et tegemist on ühe tuntuma eraldiseisva episoodiga MLB-s läbi selle ajaloo ning seepärast võib olla arusaadav, et iga kord, kui mõni enam vähem sarnane moment Metsi mängus aset leiab, eriti veel selle lõpuosas ning mis viimaks Metsi võidule viib, võib pesapalli tundvatel inimestel, aga kirjutajad seda kahtlemata olema peavad, assotsieeruda 1986. aastaga.
Just nii eile juhtus. Esimest korda pärast viidatud 1986. aasta kohtumist võitis Mets statistikasse minevalt walk-off error´ist ehk vastaste pealesundimata tehtud veast ning sarnaselt 1986. aastaga saadi sellega hakkama lisavoorus olukorras, kui kaks mängijat oli juba välja visatud. Eile võitis Mets 5 : 4.
Niisiis võib juba praegu mõelda, et DiComo artikli pealkirja paigutatud viide 1986. aastale on statistilise kokkusattumuse tõttu isegi põhjendatud, kuid jällegi ei saa vaadata mööda nende kahe võrdlusesse võetud mängu erinevast kaalust – ühelt poolt erakordne World Series, teiselt poolt hooaja keskel peetud suvaline reamäng. Arvan nii, et selle pinnalt jääks vaid statistikale tuginedes tehtud võrdlus pealkirja tõstetuna silmatorkavalt otsituks, kuid eilse kohta nii öelda siiski ei saa.
Viiteid 1986. aastale tehti juba enne mängu, kui avaldati austust tolle aasta võiduka Metsi ühele liidrile Keith Hernandezile. Päevakangelane pidas ka tänukõne. (Foto allikas: mlb.com)
Seda saab väita seepärast, et eile sattusid 1986. aastaga seonduvad asjaolud omavahel kummalisel moel klappima. Juhutus nii, et New Yorgis peetud mängu eel leidis aset austusavaldus Keith Hernandezile, kelle omaaegne särginumber 17 suure pidulikkusega staadionikatla kohale paigutati. Sellise tseremooniaga põlistatakse ühe mängija positsioon klubi ajaloos, mille käigus tõotab klubi tema numbrit enam mitte kunagi välja anda. Täna MLB-s Metsi mänge kommenteeriv 68-aastane Hernandez oli aga esimese pesa kaitsjana üks võtmetegelasi 1986. aasta World Seriesi võidu juures.
Nii võibki mõelda, et küll on ikka harukordne selline juhus, et üks ammune sündmus end kahel erineval moel aastakümneid hiljem meenutada lubas, sest pole vähimatki kahtlust, et Hernandezile mõeldes Metsi fännid oma meenutustes kiiremas korras 1986. aastani jõuavad.
Opmerkingen