Nüüd, mil põhihooaja lõpuni jääb täpselt kaheksa nädalat, on tabeliseisu igapäevane uurimine omandamas üha enam sisulist tähendust. Võistkondadel on põhihooaja 162 mängust jäänud pidada veel enam vähem 50, mis tähendab, et jõujooned on paika loksunud ning võib öelda, et kõigis kuues divisionis on võistlustähenduslik pinge koondunud tabeli keskosadesse, kus käimas võitlus viimaste play-off kohtade nimel. Seevastu pinge võistlustabelite tipus ja põhjas nii terav enam pole. Nii näiteks on neljas divisionis liidri edu vähemalt seitsmemänguline ning tehes erandi American League´i idadivisionile, ei saa mujal tabeli põhjas asuvad võistkonnad play-off´i jõudmist enam reaalse eesmärgina sõnastada.
Üks sellistest võistkondadest on Los Angeles Angels, kelle puhul võib nende fännide tänastesse mõtetesse ülekantuna öelda, et Angels ootab juba järgmist aastat: siis on kõik jälle ilus, siis on meie aeg. Tegemist on ammuse ideega, mida teadvustamata on keeruline pihta saada MLB ülipikale ja tihedale hooajale ning fännide vastupidamisele olukorras, kui võistkonnal pole just kõige paremad ajad.
Play-off koha lootused minetanud Angelsi hooajale annab värvi suuresti veel vaid Shohei Ohtani. (Foto allikas: mlb.com)
MLB võistlusloogikast tulenevalt on igal aastal peotäis võistkondi, kellele konkurendid juba suve keskpaigaks selgeks on teinud, et neil sel aastal tippu asja pole ning noil tabeli põhja surutud võistkondadel tuleb põhihooaja lõpuni jäänud pikad kuud lihtsalt kuidagi ära kannatada. Euroopa spordiloogikast kantuna tuleb lisada, et nois olukordades ei saa sportlastele ja fännidele lohutuslikku võistluspinget pakkuda ka näiteks jalgpallivõistlustest tuttav traditsioon, kus tabeli põhja surutud võistkonnad peavad võitlust liigas püsimise nimel.
Ameerika sporditraditsioonis on võistlustähenduslikku võitlusse kaasatud vaid parimad ning sellest võitlusest kõrvale surutud võistkonnad on tekkinud tühimiku täitnud lootusega edukast järgmisest aastast. Ameerika kirjanik, ajaloolane ja Brooklyn Dodgersi fänn Doris Kearns Goodwin on selle idee ameerika kultuuris põlistanud oma 1997. aastal ilmunud autobiograafias „Wait Till Next Year: A Memoir“.
Oma võistkonna tiitliheitlusest väljasurumine on fännidele muidugi ebameeldiv aga võistlusspordis paratamatu, millest tulenevalt ei pööra ka fännid kui üks mees esimesel võimalusel oma võistkonnale selga. Vastasel juhul oleks profispordi jätkusuutlik korraldamine juba olemuslikult võimatu ning tulles konkreetselt MLB juurde, väljendub kollektiivse edu puudumisel fännide huvi säilitamise üks võimalus tähelepanu suunamises mõnele üksikule sportlasele. Igas võistkonnas on keegi, kes teistest kas otseselt parem või mõnel muul moel silma paistab ning seepärast ka tähelepanu pälvib. Selles tõdemuses tuleb taas ilmsiks pesapalli kui individuaal- ja võistkonnaspordi omanäoline kombinatsioon.
Eilse mängupäeva taustal seob kogu eelneva jutu üheks tervikuks neil päevil Angelsis toimuv. American League´i läänedivisionis ollakse võiduprotsendi .432 juures eelviimasel kohal, kaotus liidrikohal olevale Houstonile 23 mängu ning ka wild card näib 11 mängu kaugusel püüdmatu olevat. Ometi suudab võistkonna liider Shohei Ohtani oma esitustega hoida fännid erksana, tehes seda ka eilses 5 : 1 võidumängus divisioni viimase Oaklandi vastu. Angelsi tegemistel silma peal hoidev mlb.com autor Sonja Chen rõhutab mängujärgses ülevaates, et Ohtani viimases mängus korraldatu on tähelepanuväärne mitte ühest, vaid koguni kolmest episoodist tingituna.
Shohei Ohtani viskaja ja lööjana foto keskel, Babe Ruth ja Ichiro Suzuki vastavalt vasakul ja paremal. Ohtani lõi eile statistilise võrdlusseose mõlemaga. (Foto allikas: mlb.com)
Eile avaviskajana kuues voorus viis väljaviset teinud Ohtani sai statistikasse võidu, mis oli talle sel hooajal juba kümnes. Kuna MLB ainsa Two-Way-Player´ina on tema statistikas ka vähemalt kümme kodujooksu (12), sai temast Babe Ruthi järel ajaloo teine mängija, kes samal hooajal sellise unikaalse saavutuseni jõudnud. Chen lisab, et kaasates statistikasse ka sel aastal major-liiga staatuse teeninud omaaegse Negro League´i saavutused, tuleb nimekirja lisada ka Ed Rile´i ja Bullet Rogani nimed.
Teiseks lõi Ohtani oma MLB karjääri 118. kodujooksu, millega tõusis selles arvestus kõigi aegade teiseks Jaapani mängijaks. Möödudes küll Ichiro Suzukist, jääb esikohta hoidev Hideki Matsui oma 175 kodujooksuga veel omajagu kaugele, kuid arvestades, et 28-aastane Ohatni on MLB-s mänginud vaid neil hooaega, peaks praegust rütmi säilitades ka see tulemus mõne hooajaga püütav olema.
Kolmandaks toob Chen välja, et liites Jaapani kõrgliiga NPB ja MLB, on Ohtani eilse järel vikajana välja visanud juba üle tuhande lööja. Jaapanis kogunes neid 624, MLB-s tänaseks 379.
Comentários