Meeleolukad arutelud teemal, kellest võiks hooaja lõpus saada liiga kõige väärtuslikum mängija, on MLB puhul eriline kahel moel. Esiteks on see protsess MLB-le mitteomaselt kõrge spekulatsioonisisaldusega, sest parimat mängijat ei valita mitte otseses võistluses mänguväljal, vaid tekstiloome protsessi käigus kollektiivsetes aruteludes. Eks neis toetutakse loomulikult ka mängijaid iseloomustavale tähtsaimale näitajale ehk statistikale, kuid kuna juttudesse on kaasatud kogu statistika, siis muutub see hinnanguliseks seeläbi, et puudub kokkulepe, mis statistikat kõige olulisemaks pidada tuleks. Pealegi, kui selline kokkulepe olemas oleks, muutuks parima mängija valimine oma väljakujunenud meetodil võimatuks, sest parima mängija saaks kindlaks teha konkreetsele statistikale osutades. Sellest tulenevalt on praegusel moel tehtavad valikud paratamatult hinnangulised.
Teine erilisus pesapalli puhul tuleneb asjaolust, et erinevalt teistest Põhja-Ameerika suurtest spordiliigadest ei valita MLB-s mitte ühte, vaid kahte parimat, ehk eraldivõetuna selgitatakse parimad National League´is ja American League´is. See aga tähendab, et ka spekulatiivseid arutelusid saab pidada koguni kahes arutlusruumis.
Eilsete mängude taustal võtan praegu jutuks American League´is toimuva, kus tähelepanu on koondunud kolmikule, mille moodustavad Aaron Judge, Shohei Ohtani ja Yordan Alvarez. Teen seda seepärast, et kui värskete emotsioonide pinnalt küsida, kelle kasuks valik langetada, siis võiks otsuse teha rahumeeli ka kinnisilmi, sest argumenteeritud aruteludesse laskudes võib küll pea huugama ajada, mis aga ei tähenda, et tulemus umbropsu tehtud valikust mingilgi moel adekvaatsem oleks.
Eksimisvõimlus on nullilähedane (vasakult): Yordan Alvarez, Aaron Judge ja Shohei Ohtani. (Foto allikas: clutchpoints.com)
Eilse võistluspäeva materjal on selline. Judge lõi New York Yankeese eest Pittsburghi vastu oma selle hooaja 30. kodujooksu, mis tehtuna pesad laetud olukorras registreeriti Grand Slam´ina. Sellega jagab Judge klubi ajaloos Alex Rodrigueziga teist kohta, kes 2007. aastal jõudis enne põhihooaja sümboolset poolitajat ehk enne südasuvist Tähtede Mängu samuti kolmekümne kodujooksuni. Kuna selle aasta tähtedeni on Yankeesel jäänud aga kümme mängu, on Judge´il kõik võimalused enda nimele kirjutada ka klubi rekord, mis 33 kodujooksuga kuulub aastast 1961 Roger Marisi nimele. Mängu Pittsburghi vastu võitis Yankees 16 : 0.
Los Angeles Angelsi Two-Way Player Ohtani astus Miami vastu ülesse mõlemas rollis ning tegi seda mõlemal juhul suure kasuteguriga. ESPNi statistika põhjal oli tegemist koguni ajaloolise etteastega, sest alates 1920. aastast, mil RBI kohta ametlikku statistikat peetakse, pole mitte ühelgi mängijal õnnestunud kombinatsioon, mille panevad kokku 10 väljaviset, 2 RBI-d ja 1 pesavargus. Angels võitis 5 : 2.
Houstoni löögimeistrit Alvarezi, kes Kansase vastu lõi oma hooaja 25. kodujooksu, peetakse sarnaselt Ohtanile mitmekülgseks mängijaks, kuigi tema puhul pole see nihkunud Ohtanit kirjeldava äärmuseni. Houston on kasutanud Alvarezi tagavälja vasakkaitsja (sel hooajal 32 mängu) ning määratud lööjana (39), mis laiendab võistkonna moodustamise võimalusi. Eilses mängus lööjana rakendust leinud Alvarez tõstas taas, miks ta ühes kategoorias MLB-s peajagu teistest üle on. Asi puudutab viset, mida inglise keeles nimetatakse changeup ning mida sisu edasi andes võiks tõlkida aeglaseks viskeks. Samas on aga käibetõde, et lööjate poolt kõige oodatumaks on vastupidiselt just kiired visked. Asjatundjad ütlevad, et changeup´i mõtteline äratabamine eeldab lööjalt väga tugevat enesedistsipliini, mida Alvarez eile taas demonstreeris. Kansase viskaja Jackson Kowari kõnealuse viske kiiruseks mõõdeti 85,7 miili tunnis, mis tähendas, Alvarez lõi sel hooajal changeup´ist kümnenda kodujooksu. Järgnevatest pole mitte keegi aga suutnud lüüa üle viie. Houston võitis 9 : 7.
Comments