Kaks sissejuhatavat lugu Philadelphiast kui pesapallilinnast. Üks algab nii. „Mul on hea meel, et ma Philadelphiast minema pääsen. See on räpane ja haisev linn, kus mitte midagi teha pole.“ Nii olla mõned päevad tagasi öelnud Philadelphia Philliesest vallandatud peatreener Joe Girardi, New Yorgi taustaga mees, kellest sai sel hooajal esimene treener, kes oma ameti maha pidi panema, ning küllap on taolise väljaütlemise põhjuseid mõistlik otsida pigem erialaste kohustustega kaasnenud üldisest frustratsioonist, kui tüdimusest ühe linnakeskkonna vastu.
Seepärast võib ülekantud tähenduses ja pingutatult reljeefselt väljendades räpaseks ja haisvaks pidada vaid sel hooajal Phillieses aset leidvat, mis vähem dramaatiliselt öelduna tähendab lihtsalt seda, et Philliesel läheb sportlikus mõttes kehvasti. 3. juunil, kui Girardi vallandati, oli Philliese võiduprotsent .431 ning National League´i idadivisionis jäädi liidripositsioonil olevast New York Metsist maha 12 mänguga.
Kui aga sellest meelevaldselt loodud kujutluspildist siiski kinni haara, siis räpane ja haisev pole pesapallilinn Philadelphia mitte alati olnud, mille kohta võib kinnitust anda üks teine lugu, millest täiesti juhuslikult möödub täna 33 aastat.
Lugu on seotud Nike´i tol päeval avaldatud reklaamiga, milles avaldati tänu ja tunnustust hooaja eel karjääri lõpust teatanud Philadelphia ühele nimekamale sportlasele, 17 aastat Phillieses mänginud Mike Schmidtile, kes 1980. aastal Philliesega World Seriesi võitis ning kes 12 korda All-Star mängule oli valitud. „No Schmidt. Baseball will miss you, Mike“, ütles Nike, millega anti teada uue ajastu algusest nii pesapallis tervikuna aga ennekõike Philadelphias.
Mike Schmidti lahkumine Philliesest oli ülevoolavalt pidulik ja tundeline. Joe Girardiga seonduv oli küll koostöö alguses lootusrikas, kuid pärast treeneri viimatisi väljaütlemisi on raske ette kujutada, et tema ja Phillies oma jõud millalgi taas ühendada võiks. (Fotode allikad: facebook, Kyle Rankin ja phillymag.com)
Tulles tagasi tänasesse päeva, siis on ju selge, et sedasama ideed kannab endas ka Girardi mõne päeva tagune sõnum. Lahkuminekud kuuluvad spordi juurde niisama loomulikult kui muus elus, need võivad toimuda pisarates (Schmidt) või karjudes (Girardi), teineteisele head soovides (Schmidt) või teist maapõhja kirudes (Girardi), kuid nii või teisiti tuleb mõlemal poolel eluga edasi minna.
Selle rubriigi eesmärkidest tulenevalt pakub mulle enim huvi Philliese edasine käekäik ning kuigi lahkuminekust on möödunud vaid mõni päev, mis suuri üldistusi teha ei luba, siis vähemalt esimesed Girardi järgsed päevad on toonud Philliese ellu rõõmu, millest sel hooajal tõesti puudust on tuntud. Eriti võimsa positiivse elamuse said Philadelphia poolehoidajad viimases voorus, kuid Phillies tuli kodus Los Angeles Angelsi vastu mängides välja väga keerulisest olukorrast.
Kuskil seal rõõmustavate fännide seas on mänguseisu viigistanud Harperi poolt löödud pall. (Foto allikas: mlb.com)
Kaheksanda vooru eel oldi neljajooksuliselt kaotusseisus, siis aga suudeti üksteise järele edukad olla ning kui meeskonna liider Bryce Harper lööma tuli, oli küll kaks ründajat välja visatud, kuid pesad olid laetud. Oma löögivooru 3 : 2 juhtinud Harperil õnnestus otsustav löök nii hästi, et tema statistikasse kandi karjääri kuues Grand Slam, mis mänguseisu 6 : 6 viigistas. Viimases voorus suutis Angels jooksuga juhtima minna, kuid Bryson Stotti kolme-jooksu kodukast sündinud walk-off tõi 9 :7 võidu Philadelphiale.
Comments