Teen sissejuhatuseks kujuteldava hüppe aastasse 2027 ning püüan visandada reaktsioone, kui viis aastat varem karjääri lõpetanud Albert Pujols oma esimesel katsel Kuulste Halli liikmeks valimisel sajaprotsendilist toetust ei peaks saama. Praeguse seisuga on Kuulsuste Halli valitud 340 mängijat, treenerit, kohtunikku või pesapalliga seotud olulist ametnikku ning vaid kaheksa neist on kogunud kõikide valijate hääle. Oma praegustele teadmistele tuginedes julgen küll väita, et juhtuma peaks midagi erakorralist, kui mõni valija Pujolsile toetust ei avaldaks. Häda ja viletsus oleks selle inimese saatuseks!
Ma ei oska öelda, kui pika nimekirja saab moodustada põhjustest, miks Pujolsile sajaprotsendiline toetus peaks osaks saama, küll aga tean, et eilse järel saab sellesse lisada ühe kõneka rea. Juhtus nimelt nii, et teoks sai hetk, mida hooaja käigus tasapisi küll ootama hakati, kuid milleni küündimine polnud täiel määral Pujolsi enda kätes. Nimelt lõi ta eilses St. Louisi 13 : 4 võidumängus Cincinnati vastu oma karjääri 694. kodujooksu, olles selle nüüd sooritanud 450 erineva viskaja vastu. Sellega möödus ta aastatel 1986-2007 MLB-s mänginud Barry Bondsist, kelle saagiks jäi 449 viskajat.
Albert Pujols on nüüd kodujooksu löönud 450 viskja vastu. (Foto allikas: mlb.com)
Teen mõned tähelepanekud. Esiteks vajab selgitamist väide, et rekordini jõudmine polnud täiel määra Pujolisi enda kätes. Selgitus on lihtne, sest otsus, kes tema vastu parasjagu viskab, ei kuulu isegi hea tahtmise korral tema võimusse. See on nii selge, et sellest kõnelda on isegi veidi imelik, kuid MLB on ühes aspektis sedavõrd omanäolise ülesehitusega, et Pujolsi tervet karjääri silmas pidades ei saa sellest ilmselgena esitletud faktist päris mööda siiski vaadata. Kuigi mitte otseselt, siis kaudselt võib Pujolsi karjääri ühel konkreetsel hetkel tõesti tõdeda, et seni teda ümbritsenud viskajate kollektiiv peaaegu terves mahus vahetus.
See väide tuleneb asjaolust, et MLB koosneb kahest erinevast liigast, mille moodustavad National League ja American League. Aasta aastalt on küll põhihooaja liigadeülesed mängud suurenenud, kuid isegi praegu, läbikäimise kõrgajal moodustab see vaid ühe viiendiku mängude kogumahust. Lisaks on mõlemad liigad jagatud kolmeks viieliikmeliseks divisioniks, kuhu kuuluvad võistkonnad omakorda suurema osa mängudest peavad. Kokkuvõttes tähendab see seda, et mingi grupp erinevate võistkondade mängijad on omavaheliste kohtumiste kaudu tihedamas kontaktis, mis tulenevalt mulle arusaadavast pesapallimängu loogikast soosib pigem lööjaid. Samade viskajate vastu lüües peaks lööjate oskus viskaja nõksudes arusaamisel kasvama suurema kiirusega, kui samasugune arusaam vastupidisel suunal, ning vähemalt ühe mängu raamidesse surutud uuringute põhjal kinnitab seda ka statistika.
Eelöeldu tähendab, et juhul, kui MLB mängija peaks liituma uue meeskonnaga, mis juhuslikult tegutseb teises liigas, muutub ühe hetkega toda mängijat ümbritsev vastasmängijate võrgustik. Pujolsiga juhtus see aastal 2012, mil ta pärast 11 hooaega National League´is mängivast St. Louisist liikus American League´is tegutsevasse Los Angeles Angelsisse. Statistikat kõrval hoides esitan nüüd mõned väited, mis on suuresti hüpoteetilised, pigem tunnetuslikud, ega pretendeeri vastuvaidlematule tõele. Lühidalt öelduna on need tehtud vaid mõtteharjutuse korras.
Alustan sellest, et oma viimasel hooajal St. Louisis 2011. aastal lõi Pujols 37 kodujooksu, mis demonstreerib tema karjääri esimese poole enam vähem keskmist võimekust. Parimal juhul lõi ta 2006. aastal 49 ning sellele järgnenud aastal 32 kodujooksu, mis märgib St. Louisi perioodi kehvimat tulemust. Angelsiga liitudes liikus aga vastav statistika hooga alla. Nelja esimese aasta tulemused olid vastavalt 30, 17, 28 ja 40. Tõsi, teisel hooajal, mil ta lõi 17 kodujooksu, pidas ta põhihooajal vaid 99 mängu, samas kui 2015. aastast pärit 40 kodujooksu märgivad Angelsi ajastu ülekaalukalt parimat tulemust.
Igal juhul on Angelsiga liitudes Pujolsi kodujooksude langus silmnähtav ning selle üheks põhjuseks võibki olla fakt, et valdavas enamuses sai ta kokku täiesti uute viskajatega, kellega tal National League´is mängides kogemus puudus. Loomulikult tuleb siinkohal arvestada ka asjaoluga, et Angelsiga liitudes oli ta 31 aastane ning küllap iga lisandunud aasta juba iseenesest tema kunagist lennukust vähendas.
Hoides aga perspektiivil praegust peateemat, tuleb lisada, et kuigi Angelsiga liitudes jõudis ta kodujooksudeni varasemaga võrreldes harvemini, ütleb range loogika, et enamus neist, kelle vastu ta seda suutis, kanti seejärel ka nimekirja, mis eile järjekorras 450. jõudis.
Ma teengi nüüd sellise pakkumise, et juhul, kui Pujols oleks klubi vahetades jäänud samasse liigasse, poleks ta eile fikseeritud saavutuseni oma karjääri jooksul jõudnud. Vastukaaluks võinuks aga tema kodujooksude koguarv mõnevõrra suurem olla. Pole mingit küsimust, et unistuste 700 kodujooksuni, mis seni on MLB ajaloos olnud kättesaadav vaid kolmele mängijale, oleks Pujols juba ammu küündinud. Kuue puudu oleva löögi sooritamiseks on tal jäänud 33 mängu.
Comments