On täiesti võimalik, et kui aasta lõpus hakatakse käimasolevast hooajast kokkuvõtteid tegema, lähtub üks kõige tähtsam jututeema sündmusest, millest praeguseks hetkeks on möödunud juba kaks ja pool nädalat, kuid millele mina pole veel isegi joonealusena kordagi viidanud. Tahan selle vea nüüd parandada. Julgen seda tegematajätmist mingis mõttes tõesti veaks pidada, sest tegemist on sündmusega, mis viimased nädalad Ameerikas palju jutuainest pakkunud. Samas aga võtsin endale teema läbisettimiseks teadlikult veidi aega, et üleüldse aru saada, kui tähtsa juhtumiga tegemist on. Hakkan nüüd asjale tasapisi pihta saama ning julgen ka esimesed sellekohased märkused teha. Ma ei pea ka võimatuks, et tulen selle teema juurde veel millalgi tagasi.
Lühidalt kokkuvõetuna on juhtumi keskmes San Diego Padresi tähtmängija Fernando Tatís Jr., kelle dopinguproovist leiti keelatud ainete nimekirja kuuluva klostebooli jälgi. 12. augustil määrati talle koheselt käivitunud 80-mänguline võistluskeeld. Jämedalt võetuna on tegemist pooleaastase võistluskeeluga, kuid kuna Tatís on olnud terve selle hooaja vigastatud ning tema tagasitulekut peeti võimalikuks alles põhihooaja lõpus, kattub osa karistusajast perioodiga, mil ta niikuinii poleks San Diegot saanud aidata.
Fernando Tatís Jr. (Foto allikas: mlb.com)
Klostebool on aine, mis kiirendab sportlaste taastumisprotsessi ning mulle tundub, et eestikeelsele spordihuvilisele peaks see tuttav olema Norra suusataja Therese Johaugi kuue aasta taguse juhtumi kaudu. Toona sai Johaug 13-kuulise võistluskeelu, mis konkurentides, sealhulgas ka Eestis omajagu pahameelt tekitas. Eesti alaliidu toonane juht nimetas karistust naeruväärseks ning leidis, et kaheaastane karistus peaks olema miinimum. Viitasin praegu Johaugi loole vaid seepärast, et pesapalli võõras maailmas liikudes eestikeelses lugejas veidigi kodusemat tunnet luua, mida dopingukasutamine ja suusatamine ju iseeneslikult looma peaksid.
Kui aastaid kestnud süsteemne dopingukasutamine Eesti suusatamises alles ootab detailset ja kriitilist lahtikirjutamist, siis Ameerikas on sooritusvõimet soodustavate ainete ja pesapalli seostest kõneldud juba kaugelt üle saja aasta. Näiteks esimene teadaolev juhtum on seotud Jim Galviniga 1889. aastast, kes mingit vedeliku kokku segades suutis tõsta testosterooni taset, ent kuna toona polnud taoline praktika keelatud, ei saa selle üle tänapäevastelt väärtushinnangutelt lähtudes kohut mõista.
Kaugesse minevikku jäävate juhtumite puhul tulebki jälgida, et ei mindaks vastuollu ajaloolise kontekstiga ning ka Galvini juhtum on ajaloolises perspektiivis oluline suuresti seepärast, et Ameerika spordikirjutus on selle episoodi paigutanud sooritusvõimet soodustavate ainete tarbimise ajalukku, seda samas kritiseerimata, kuid selgelt aru andes, et sooritusvõimet soodustavad ained on võistlusspordi juurde kuulunud selle aegade algusest. Loomulikult on dopingu tarvitamine läbinud aine enda tasandil pika arengu, kuid jäänud oma idees alati samaks. Seepärast tuleks ka dopinguajalugu uurida dopingu kasutamisele antavate hinnangute perspektiivist.
Dopinguvastaste programmide eesmärk on kaitsta sportlaste tervist, ütleb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE), millega jagatakse rahvusvaheliselt jagatud seisukohta ning millega võib dopinguvastaste initsiatiivide sisulised eesmärgid ka loetletuks lugeda. Need kehtivad üle kogu maailma, üle kõikide spordialade. Kõik muu sinna juurde kuuluv on suures plaanis vaid täpsustus või aja jooksul lisatud formaalsed jutupunktid, mille eesmärgiks on sporditegevuse sidumine laiema ühiskonnaga ning seeläbi ka selle väärtustega: eetika, aus mäng ja õiglus; iseloom ja haridus; rõõm ja lõbu; meeskonnatöö; pühendumine. Need nopped on mul võetud sealtsamast EADSE väärtusprogrammist, mis teemadena on nii laialivalguvad ja anonüümsed, et sisuldasa võib sellesse mahutada kogu inimtegevuse. Kahtlemata on tegemist eesmärgiga omaette, sest alles need kategooriad loovad tingimused dopinguga vahele jäänud sportlaste kritiseerimiseks ja karistamiseks.
Tuues nüüd välja mõned Tatíse juhtumiga seotud reaktsioonid, peab alustama sellest, et tegemist on vaid 23 aastase lähikaitsjaga, kes MLB-s debüteeris juba kolm aastat tagasi. Keskmiselt jõutakse MLB-sse aga umbes 25 aastaselt. Seevastu Dominikaani Vabariigist pärit Tatíst on juba aastaid peetud mitte üksnes MLB parimaks noormängijaks, vaid absoluutsesse tippu kuuluvaks, kellest pidi saama MLB homse päeva nägu. Tatís kuulus eelmisel aastal Tähtede Mängu koosseisu ning oli 38 kodujooksuga National League´i parim.
Nüüd võiks ju mõelda, et kõik need ootused on saanud suure tagasilöögi, kuid ometi võib leida märke, mis lubab arvata, et kära möödudes taastab Tatís oma endise positsiooni. Esiteks tuleb märkida, et Padres ei kavatse taganeda eelmise hooaja eel 14 aasta ning 340 miljoni dollari suurusest lepingust. Peamiselt osutatakse kahel aspektile. Paders nimelt tahab uskuda, et Tatís ei tarvitanud dopinguainet teadlikult, teiseks aga on usk Tatíse mänguvõimetesse nii suur, et klubi ei soovi suhete rikkumisega riskida.
Teine huvitav reaktsioon on seotud Tatíse sponsorparteri Adidasega, kes neli päeva tagasi koostöö mängijaga lõppenuks kuulutas. „Usume, et sport peaks olema aus. Meil on selge dopingupoliitika ja saame kinnitada, et meie partnerlus Fernando Tatísega ei jätku.“ Küllap see kõik kõlaks aga hoopis uhkemalt, kui Adidas öelnuks, et „sport peab olema aus“, mitte „peaks olema“ (i.k should be). Ka oleks nende teadaanne olnud hoopis usutavam, kui sellekohase sõnastuseni poleks kulunud 15 pikka päeva. Just nii palju vajas Adidas aega, et oma valikutes selgusele jõuda.
Ma mõtlen niimoodi, et dopinguajalugu on ennekõike mentaliteediajalugu. Ajalookirjutuse jaoks on väärtuslikud Padresi ja Adidase otsused, sest nemad pidid kujundama seisukoha, olema aktiivsed tegutsejad. Tatís seevastu ei teinud võistlusspordi raames idee tasandil mitte midagi uut.
Võtsin selle juhtumi just täna teemaks Padresi viimasest mängust tõugatuna, mille nad võõrsil Kansas City Royalsi vastu 7 : 15 kaotasid. Padres hoiab National League´i läänedivisionis teist kohta, kaotus Los Angeles Dodgersile on juba sisuliselt püüdmatu 19,5 mängu. Seevastu wild card kohast hoitakse veel kinni. Edu Milwaukee ees on 1,5 mängu.
Comments