Tänaseks on meeskondadel peetud veidi üle 70 mängu, mis tähendab, et peagi jõuab põhihooaeg poole peale, mille sümboolseks keskpunktiks on Tähtede Mängu nädalavahetus. Tolle raames saavad kokku parimatest parimad, kellest üksikud väljavalitud peavad omavahel muuhulgas maha ka kodujooksu löömise võistluse – Home Run Derby. Mida lähemale too sündmus jõuab, seda sagedamini otsitakse Home-Run-Derby-mõistest võrdlust noil juhtudel, kui mõnes mängus mitu kodujooksu lüüakse. Eile andis selleks põhjust mäng Seattle´i ja Baltimore´i vahel.
Keskmiselt lööb üks meeskond ühes mängus ühe kodujooksu ning teamrankings.com andmeil on käimasoleva hooaja liider New York Yankees 1,66 kodujooksuga mängu kohta. Tabeli viimane on Detroit 0,57ga. Seega on tegemist küllaltki erilise sportliku saavutusega ning pole olemas kodujooksu, mis kollektiivselt jagatud emotsioone ei suudaks tekitada. Kui aga ühes mängus lüüakse kodujookse juba ridamisi, siis vastupidiselt tavaloogikale, mida kohandades võiks arvata, et korduvad sündmused üksteise väärtust kahandama hakkavad, võimendab iga järgnev õnnestumine ka eelnevaid. Jättes kõrvale otsese mõju mänguseisule ning iga eraldivõetava mängija isiklikud ambitsioonid, saab eelpool esitatud väidet kaitsta statistikaga, sest just statistika võimaldab mõista iga taolise sündmuse erilisust. Ühest erilisest sündmusest täna pesapalliringkondades kõneldaksegi.
Baltimore´i traditsioon. Viimase kodujooksu sooritaja saab jämeda kuldketi eelmise kodujooksu lööjalt. Eile toimus keti üleandmise esimene tseremoonia kolmandas voorus, kui Adley Rutschman selle Ryan Mountcastle´i kaela riputas. (Foto allikas: mlb.com)
Lugu oli selles, et Seattle Marinersi vastane Baltimore Orioles, kes sel hooajal löönud keskmiselt 1,05 kodujooksu mängus, suutis Seattle´is lüüa neid koguni viis. Algatuseks võiks öelda, et viis kodujooksu iseenesest väga suurt elevust tekitada ei suudaks, kuid Oriolesi puhul väljendus see moel, mille tunnistajateks varem pole oldud. Õigupoolest tuleb juttu teha vaid neljast löögist.
Juhtus nii, et kolmandas voorus lõi Oriolesi püüdja Adley Rutschman kodujooksu, millele vastas samaga kohe tema järel löönud Ryan Mountcastle. Inglise keeles nimetatakse taolist olukorda back-to-back homers ehk teineteisele järgnenud kodujooksud. Statistika kinnitab, et tegemist on väga harva ette tuleva olukorraga ning näiteks Oriolesi frantsiisi ajaloos oli see kuues taoline juhtum. Ainulaadse mõõtme võttis jutum aga alles järgmise vooru järel, kui Oriolesi lööjad Anthony Santander ja Austin Hays sama saavutust kordasid. Kahes järjestikuses voorus pole Oriolesil back-to-back´i varem ette tulnud ning kui püüda eilse saavutuse erilisust veidigi kärpida, siis saab osutada vaid episoodile 1967. aasta mais, mil Andy Etchebarren/Sam Bowens ja Boog Powell/Davey Johnson lõid teineteisele järgnenud, kuid teineteisest eraldatud kodujooksud samas voorus.
Orioles võitis 9 : 2 ning on võiduprotsendiga .467 American League´i idadivisioni viimane. Kuna tegemist on American League´i kõige tugevama divisioniga, pole Baltimore´i lootused play-off´i jõudmisest veel kustunud, sest wild card jääb hetkel 6,5 mängu kaugusele. Seevastu Marinersi (.453), kes asub läänedivisionis eelviimasel kohal, lahutab wild card´ist 7,5 mängu.
Comments