Kui ma eile mängisin ideega, et pesapall on kombinatsioon individuaal- ja võistkonnaspordist ning mängule omased üllatused tulenevad tõenäoliselt asjaolust, et mitte ühelgi hetkel pole teada, kumb spordiloogika konkreetsel hetkel domineerib, siis vähemalt üht mänguga seotud teksti aluseks võttes võib öelda, et pigem tajutakse pesapalli siiski võistkondliku spordina. Mulle tundub praegu, et saan sedasi väita pesapallimängu eelülevaadete põhjal, kus väga harva tuleb ette, et kahe võistkonna eelseisev vastasseis on tekstiliselt üles ehitatud kahe mängija omavahelisele vastasseisule. Näiteks korvpalli ja jalgpalli puhul, mis on üheselt arusaadavalt otsast lõpuni võistkondlik sport ehk iga mängija iga tegevus on igal hetkel otseses sõltuvuses võistkonnakaaslaste positsioonidest ja liikumistest, tajutakse mees mehe vastu võitlust hoopistükkis loomulikumalt. Mu meelest võib sellele leida kaks põhjust.
Esiteks on korvpalli ja jalgpalli puhul tegemist füüsilisele kontaktile avatumate mängudega, mis võimendab kujutluslikku veendumust, et otsustavaks võib saada kahe mängija omavaheline reaalne vastasseis, kehaline kontakt. Teiseks suurendab mängijate võrdlusele ülesehitatud mängu eelkirjeldust adekvaatselt võrreldava statistika puudumine, seda eriti jalgpallis. Mitte ükski statistika ei suuda aidata kaasa võrdlusele ründaja ja kaitsja vahel ning isegi kahe ründaja puhul, kus andmed peaksid põhimõtteliselt võrreldavad olema, pole need kogutud võrdsetes tingimustes. Loogiliselt tuletatuna jätab taoline situatsioon suurema vabaduse kirjutaja fantaasiale, kus tulemus sõltub kirjutaja võimetest. Jalgpalli puhul on trikk üldiselt selline, et mida tipule lähemale kirjutus liigub, seda enam see varjava iseloomuga olema kipub. Lugu kaotab ju teravuse, kui mõne tippründaja puhul rõhutada, et ta väravale eelnevalt kolmel korral healt positsioonilt mööda lõi.
Eile oli MLB häälekandja mlb.com Adley Rutschmani (Orioles) ja Aaron Judge (Yankees) esimese omavahelise kohtumises ootuses. (Foto allikas: mlb.com) Pesapallis sellised meetodid ei toimi, sest puudub taolist tekstilist vastandamist toetav struktuur. Puudub spekulatiivne statistika (vastandatakse ründaja ja ründaja) ning puudub loomulikuna mängu juurde kuuluv füüsiline kontakt (ründaja/kaitsja). Pesapalli puhul tuleb arvesse võtta hoopis seda, et adekvaatset võrdlust võimaldav statistika kuulub mängija visiitkaardile sarnaselt tema nimele ning kujundada eelvaatest statistika tekstiline ülekordamine pole midagi muud, kui lihtsalt mugav ja kehv ajakirjandus. Kuna pesapalli juurde ei kuulu loomulikuna ka kehaline kontakt, ei saa tekkida ka kujutlust, et kaks mängijat omavahel võideldes mängu saatuse otsustaks.
Mõnikord siiski juhtub, et mängu eelvaated kahe mängija omavahelisele vastasseisule üles on ehitatud, kuid sel juhul jääb silma, et taolise valiku põhjused jäävad rangelt võttes konkreetsest võistlussituatsioonist väljapoole. Kõige klassikalisemal juhul veetakse kaks mängijat eelvaadetesse juhul, kui noid mõni varasem isiklik konflikt seob. Näiteks mõnes ammuses mängus aset leidnud kisma. Nüüd tuleb aga rõhutada, et taolist kismat ei sobi võrrelda eelnevalt kõneldud kehalise kontaktiga, mille tingimused ja eesmärgid on rangelt sportlikud, vaid tegemist on võistlusspordist väljunud ning isiklikule tasandile maandunud konfliktiga. Sellisel kujul üles ehitatud mängueelne ülevaade võib küll põhineda kahe mängija vastandamisel, kuid see ei paigutu enam puhtsportlikesse raamidesse.
Eile keskpäeva paiku konstrueeris ühe taolise eelvaate Baltimore Oriolesi ja New York Yankeese õhtust mängu silmas pidades MLB häälekandaja mlb.com, kus autor Pat James laotas lugeja ette vastasseisu Adley Rutschmani ja Aaron Judge´i vahel. Taolise tekstilise võrdluse aluseks pole võistkondade sportlik konkurents (enne eilset mängu oli American League´i idakonverentsis Yankees võiduprotsendiga .689 kindel liider; Baltimore .409 sama kindlat viimane ning kahte võistkonda lahutas 12,5 mängu). Ka pole Rutschmanil ja Judge´il isiklikku mänguajalugu, mis nende kohtumise tähelepanuväärseks võinuks muuta.
Ainsa põhjuse taolise võrdlusmomendi moodustamiseks andis kirjutajale fakt, et Judge´is kehastub MLB oma parimal kujul täna, Rutschmaniga on aga seotud MLB homne päev. 30-aastane Judge on sel hooajal löönud enim kodujookse (17), ta asub RBI tabelis neljandal kohal (34), nib on löögiprotsendiga 14. kohal (.313). Olles samas ka vabaagendi staatuses, arutletakse neil päevil, kas temast võib uuel hooajal saada MLB kalleima lepingu omanik. 24-aastane Rutschmann seevastu on 2019. aasta suvise drafti esimene valik, kes mõned päevad tagasi tegi MLB-s meeldejääva debüüdi (kirjutasin sellest 21. mai ülevaates).
Peab muidugi ütlema, et James autorina ei püüagi lugejat veenda, et tema loodud vastasseisus isiklik tasand tuvastatav oleks ning ka sportlik vastasseis pole ühelgi moel rohkem rõhutamist väärt kui ükskõik milline teine taoline. Judge ja Rutschmann on praegusel juhul esiplaanile toodud vaid ajaloolisel põhjusel, mida see MLB vaatenurgast kahtlemata on, kuid võistlusspordi kohta ei ütle see võrdlus mitte midagi.
Juhusliku kokkusattumise tõttu oli kõnealune mäng lisatud MLB TV tasuta mängude hulka ning seepärast ei hakka ma kohtumise käiku ega lõpptulemust ette lobisema. Mäng on järelvaadatav siit.
Comments