Suurima kogukonna kaasa haaranud emotsionaalseimad hetked leidsid eilse mänguvooruga seoses aset Atlantas, kus Bravesi fännidel oli esmakordselt pärast eelmise aasta võidukat World Seriesit võimalus tervitada nüüd juba Los Angeles Dodgersi särgis oma endisesse pesapallikoju pöördunud Freddie Freemani.
Põhjuseid, miks 2007. aasta draftis Atlanta poolt valitud Freemani koht frantsiisi ajaloos kinnistunud on, võib üks õige Bravesi poolehoidja küllap vist üles lugema jäädagi, kuid kindlasti ei saa sellest loetelust välja jääda fakt, et eelmise aasta World Seriesi võitis Atlanta just sel hetkel, kui Freeman kolmandast pesast visatud palli kinni püüdis. Kuna too hetk juhtus aga Houstonis, polnud Atlantal siiani võimalust oma pikaaegset esimese pesa kaitsjat tänada. Eile avanes selleks võimalus, ja seda tehti nii meeleolukalt ja südamlikult, et päevakangelane ei suutnud kuidagi pisaraid tagasi hoida, kuigi näha oli, et ta seda tõesti üritas.
Tegelikult pühkis Freeman esimest korda pisaraid juba kaugelt enne seda, kui ta kurikas käes väljakule lööma astus. Tublisti varem toimunud traditsiooniline ja üldjuhul rutiinne mõneminutiline pressikonverents venis sel korral 13 minutiliseks ning tegelikult pole väga oluline, mida ta seal kõike kokku rääkis, oluline on suuresti vaid see, et ta mingil hetkel ohates ütles, et Atlantasse tagasi pöördumine oli palju keerulisem, kui ta seda endale ette oli kujutanud.
Teise peotäie pisaraid kuivatas Freeman vahetult enne mängu toimunud tseremoonial, kui Atlanta peatreener Brian Snitker talle meistrisõrmuse üle andis, mis tavaliselt antakse uutele meistritele uue hooaja alguses esimese kodumängu eel. Koostöös Bravesi, Freemani ja Dodgersi vahel leiti aga, et sõrmus tuleb kindlasti üle anda Bravesi fännide ees, mistõttu pidi Freeman seda tavapärasest ka kauem ootama. Aga see kõik näis olevat tühine hind vastusaadud emotsioonide eest, mida Freemani olekust välja võis lugeda.
Tähelepanu keskpunktis. Freddie Freeman. (Foto allikas: mlb.com)
Ja loomulikult ei jätnud Atlanta teda tänuta ka siis, kui ta esimeses voorus Dodgersi teise lööjana esimest korda Bravesi publiku silme ees oma endise klubi vastu sportlikku vastupanu osutama hakkas. Freemani esimesele löögile eelnenud ovatsioonid kestsid enam vähem minuti ning mu meelest väärib selles situatsioonis eraldi tähelepanu Atlanta püüdja William Contrerase käitumine. Freemani väljakule saabumise järel taganes ta oma tavapäraselt positsioonilt, astus mõned sammud löögipositsioonilt eemale ning võimaldas sedasi kogu tähelepanu Freemanil hoida. Freeman sai sellest žestist väga hästi aru ning kui lõpuks võistlema asuti, ei unustanud ta Contrerast eelnevalt tänada.
Freeman pidas Atlanta eest 1565 mängu, sai kirja 1704 hit´i ning sooritas 271 kodujooksu. Ta valiti viiel korral Tähtede Mängule, valiti korra National League´i kõige väärtuslikumaks mängijaks ning võitis korra World Seriesi.
Kui siis Atlantas viimaks mänguks läks, ei näidanud Freeman pisematki märki emotsionaalsest mujalolekust. Kolmel korral löömas käinuna sai ta kirja ühe hit´i, kaks walk´i ning tõi meeskonnale kaks jooksu. Dodgers võitis kolmest mängust koosneva seeria avamängu 4 : 1.
Opmerkingen