Üht asjaolu, mis mulle MLB-ga seoses iga päevaga üha selgemaks saab võiks sõnastada nii, et tulenevalt pikast ja tihedast põhihooajast on mängu lõppseis kõigest üks pisike osa konkreetse mänguga seonduvast ning pole üldse kindel, et see võistluste lõpule jõudes üldse väga suurt tähelepanu pälvib. Hooaeg on nii intensiivne, et tähelepanuks ei pruugi jaguda aega ja energiat, ning seda eriti veel juhul, kui mõni muu olukord pikka põhihooaega silmas pidades eriti oluline võis olla.
Sellise järelduse teen ka Oaklandis peetud Athleticsi ja Seattle Marinersi vahelise mängu järel, mille Mariners võitis, kuid emotsionaalne kõla mängujärgsetes ülevaadetes osutaks justkui muule. Asi on selles, et Mariners sai küll kirja võidu, kuid võis pikka hooaega silmas pidades saada arvestatava tagasilöögi ühe põhimängija vigastuse tõttu. Ja asi on ka selles, et kuigi Oakland sai kirja kaotuse, lubab ühe esiviskaja väga hea vorm neil tuleviku suhtes optimistlikuks jääda.
Võrdlusse võetud ülevaated pärinevad mlb.com autoritelt Sonja Chenilt ja Martín Gallegoselt, kes vastavalt Seattle ja Oaklandi tegemistel silma peal hoiavad. Chen oma loos keskendub suuresti esimese pesa kaitsja Ty France´i käevigastusele, mis omamoodi ootamatus olukorras sündis. Juhtus see kokkupõrkes Oaklandi ründaja Sheldon Neusega, kui pesa kaitsnud France kolmandast pesast visatud palli püüdis, kuid täpselt sel hetkel, kui pall tema ülestõstetud kindas maandus, jooksis pesa rünnanud Neuse tahtmatult sellesama käe vastu. France võeti mängust välja ning läheb täna põhjalikumale uuringule, kuid üldtoon senistes kommentaarides peegeldab Seattle´i tõsist muret.
Ka selline võib olla võidu nägu. Võidukas Seattle jäi mängu lõpus mäletama Ty France´i vigastust. (Foto allikas: mlb.com)
Kodupubliku ees kaotusega leppima pidanud Oakland jääb aga mängu mäletama esiviskaja Frankie Montase ideaalile lähedase esitusena, kel jäi no-hitter´ist lahutama vaid neli väljaviset. Alles kaheksanda vooru Seattle´i kolmas lööja Adam Frazier oli see, kes palli kaitsjatele püüdmatult keskväljale toimetas ning esimesse pessa jõudis.
Kuigi erinevalt mitmetest teistest võistkonnaaladest on pesapallis võimalik mõnes mänguolukorras ideaalset sooritust küllaltki täpselt defineerida, ei saa ideaalne sooritus ise olla normiks, sest seeläbi kaotaks see mõistena oma sisu. Ka tõsisem flirt ideaaliga väärib kõrgendatud tähelepanu ning Gallego oma loos nimetab Montase pingutust koguni Heraklese vägiteoks, mis paraku väärilise tasuta jäi.
Autor rõhutab, et Oakland võib tunda rahulolu teadmisest, et Montase suutis kuni viimase viskeni kõrget kvaliteeti hoida, mille tõestuseks toob Galloego välja, et viimaseks jäänud 102. viske kiiruseks mõõdeti 99,1 m/h (159 km/h). Montas on sel hooajal visanud 89,2 voorus, millega asub American League´is teisel kohal, ERA 3.21 annab talle oma liigas 15. koha. Kuigi eilse mängu raames jäi sellest vajaka, ei muuda see fakti, et tegemist on liiga tippu kuuluva tegijaga ning pikka hooaega silmas pidades võib sellest rõhutatult rõõmu tunda küll.
Eilse mängu kaotas Oakland 1 : 2 ning lühidalt väärib tähelepanu ka viis, kuidas kaotuseni jõuti. Montas vahetati välja kaheksanda vooru lõpus Oaklandi eduseisul, kuid teda asendanud Zach Jackson ning seejärel A.J. Puk lasid mõlemad läbi jooksu sarnasel moel. Statistikasse kanti mõlemad wild pitch´ina, mis tähendab, et viskaja vise püüdjale ebaõnnestus, püüdja kaotas palli ning sel ajal, kui ta seda väljakul taga ajas, suutis vastase jooksja kodupessa jõuda.
Comentarios