Statistika on MLB kirjelduse lähtekohaks, millest saavad alguse kõik jutud, olgu need oma subjektiivsuses lihvitud kasvõi äärmuseni. Statistikaga vastakuti seistes peab relvad langetama ka kõige lennukam fantaasia. Täna, mil põhihooajast suur osa selja taga ning lõpuni on jäänud vaid tosina jagu mänge, on iga statistiline viide või sellel põhinev analüüs suurel määral üldistava jõuga ehk põhihooaega usutavalt kokkuvõttev. Ühe sellise pani kokku mlb.com autor Anthony Castrovince, kes 2022. aasta hooajast püüdis kolleegide abiga üles otsida 22 statistikakildu, mis nende meelest oma veidrusest tulenevalt silmatorkavad peaks olema.
Mina peatun neist vaid ühel, sellel, mis kõneleb Baltimore Oriolesi .520 võiduprotsendist. See statistika saab oma veidra varjundi juhul, kui lisada sellele eelmisest hooajast päris toone. Siis lõpetas Baltimore aasta võiduprotsendiga .321 ehk kaotas 162 mängust 110. Nii suurel hulgal mänge on ka varem kaotatud, kuid vaid viiel korral on seesama võistkond järgneval hooajal teeninud vähemalt 70 võitu. Nendeks on Boston Bees (1936/71 võitu), Montreal Expos (1970/73), Detroit Tigers (2004/72), Arizona D-backs (2005/77) ja Houston Astros (2014/70).
Eile alistas Baltimore kodus Detroidi 8 : 1 ning sai tabelisse 77. võidu, korrates sellega D-backsi 2005. aastast pärit rekordit. Uue rekordi püstitamiseks on Baltimore´il jäänud 14 mängu ning küllap see rekord enda nimele ka saadakse.
Veel pole Baltimore play-off´i jõudmise lootusi minetanud. Eilse võidu kangelane Jordan Lyles võistkonnakaaslaste traditsioonilist tervitust vastu võtmas. (Foto allikas: mlb.com)
Vaevalt on aga usutav, et see „veider“ rekord statistikute ja teksti koostajate kõrval ka Baltimore´i ennast nii väga erutab, sest kogu tähelepanu, ka see, mis erutusele energiat annab, peaks veel praeguse seisu juures olema kontsentreeritud vaid põhihooaja lõpuleviimisele. Asjaolude kokkulangemisel ehk hea õnne ja hetkel oluliste mängijate õnnestunud vormiajastuse kattumisel võib Baltimore hooaeg jätkuda ka pärast põhihooaega. Hetkel jääb wild card nelja mängu kaugusele.
Viimase võiduga tuli Baltimore kõigile lähimatele konkurentidele Torontole, Tampale ja Seattle´ile ühe mängu võrra lähemale ning suurimad teened selles on 31-aastasel avaviskajal Jordan Lyles, kellele sai osaks harukordne võimalus visata mängu lõpuni. Viimati juhtus see Baltimore´is eelmise aasta mai alguses, kui John Means viskas no-hitter´i. Lyles´i enda viimane sarnane kogemus jääb täpselt kümne aasta taha.
Detroidi vastu lubas Lyles esimese jooksu alles seitsmendas voorus ning kui Baltimore läks viimasele voorule 8 : 1 eduseisus, ei hakanud treener Brandon Hyde oma viskajaga taktikalisi plaane isegi mitte arutama: „Kõik oli ju niigi arusaadav. Me kõik teadsime, et ta soovib lõpuni visata.“ Kui Baltimore tõesti veel wild card´i jahtimas on, siis saab see õnnestuda üksnes selliste sportlike soorituste ja sinna juurde kuuluvate meeleolude ühtesulamise abil.
Comments