Kirjutaja Paul Casella annab eile peetud Philadelphia Philliese ja New York Metsi mängu ülevaates mlb.com-il mõista, et üks Metsi mängija ei saa enam arvestada vabade pühapäevadega, mida küll võimaldas tema töö pangas, kuid kindlasti mitte pesapalliga seotud kohustused. Muidugi on see tähelepanek irooniline, sest näidake meile Ameerikas seda tobu, kes pangatöötaja ametit pesapalluri omale eelistab. Ei ole sellises inimeses enam elutahet, ütleks me teile, ei ole tolle inimese süda õigel kohal!
Igatahes mees, kellest Casella juttu teeb, on sellest patust puhas. Ta kannab nime Nate Fisher, ta on 26 aastane ning eile pidas ta Majoris oma esimese mängu. Ja nagu iga aus inimene sellises olukorras, väljendas ka Fisher hiljem tänutunnet, et selline võimalus talle üleüldse avanes. Viskaja positsiooni täitev Fisher osales kolmes voorus, viskas välja ühe mängija ega võimaldanud vastasele ainsatki jooksu. Tubli töö on vähim, mis selle kohta öelda saab. Fisheri mängujärgsed väljaütlemised ei jäta kahtlust, et ta teeks sedasama suurima rõõmuga ka homme ja ülehomme, ning jätaks tööruumid ühes Omaha pangas, kus ta end alles eelmisel suvel avastas, kus see ja teine.
MLB ametlik lehekülg teab tänahommikuse seisuga küll Nate Fisheri statistikat, kuid ei tunne tema nägu. (Foto allikas: mlb.com)
Muidugi on praegu raske öelda, kas Fisher suudab end MLB-s kehtestada, kuid võistkonna üks liidreid, eilses mängus võtmerolli mänginud tagaväljakaitsja Mark Canha oli mängu lõppedes Fisherit toetav. Ta ütles, et enne mängu esimest korda Fisherit näinuna polnud tal aimugi, kellega tegemist on, kuid esitus väljakul, millega too tundmatu hakkama sai, oli lausa imeline. „Põrgu päralt, tema osa tänases võidus on ikka pöörane,“ võiks Canha öeldu eesti keelde ümberpanduna kõlada.
Suure tõenäosusega jääb aga Mets eilset mängu võõrsil Philliesega mäletama veel ka ühel teisel põhjusel ja mitte üksnes seepärast, et kohtumine 10 : 9 võideti, vaid pigem seetõttu, et koguni kolmel korral suudeti kaotuseisust välja tulla. Sissejuhatuseks jäädi kohe esimese vooru lõpuks 0 : 4 taha ning viigini jõuti neljandas voorus. Sama vooru Philliese ründeperioodil jäädi uuesti kaotusseisu 4 : 7, kuid seitsmenda vooru lõpus oli seis viigiline 7 : 7. Kaheksandas voorus jäädi kolmandat korda kaotusseisu 7 : 8 ning alles üheksandas voorus võeti 10 : 8 juhtpositsioon, millele kodumeeskond suutis küll ühe jooksuga vastata, kuid mitte enamat. Ründefaasi suurimad teened tuleb omistada Canhale, kelle arvele kogunes kaks kodujooksu (seitsmendas ja üheksandas voorus) ning 5 RBI-d.
Teist korda sel hooajal suutis Mets just Philliese vastu suurest kaotusseisust võitjana väljuda. Kirjutasin ka tollest eelmisest, 5. mail peetud mängust, kui Mets viimases voorus tänu seitsmele jooksule mängu 8 : 7 võita suutis. Casella oma praeguses ülevaates ütleb, et toona hinnati enne viimast vooru Metsi võiduvõimalust 0,2 protsendile (mina oma artiklis olen maininud võiduvõimalusena siiski 0,5 protsenti), millega võrreldes eilne mäng üks naljategu oli. Võiduvõimalus enne viimast vooru oli 7 protsenti ehk võrreldes mais peetud mänguga koguni 35 korda suurem.
Comments