New Yorgis oli Yankeese ja Los Angeles Angelsi päeva teise omavahelise mängu algusest möödunud kaks tundi ja kuusteist minutit, kui enam vähem tunni jagu kestnud reaalne lootus Bronxis midagi tõeliselt erakorralist näha omajagu ootamatul moel lõpu leidis. Alanud oli kaheksas voor ning selleks hetkeks oli Yankeese viskaja Jameson Taillon liikunud ideaalse mängu suunas, mis tähendab seda, et seni polnud pessa jõudnud mitte ükski Angelsi mängija.
No-hitteriga võrreldes on tegemist kordades haruldasema saavutusega, sest no-hitter märgib vaid seda, et ründav meeskond pole pessa jõudnud löögi tagajärjel, samas kui seda võib olla võimaldanud walk. Walk aga tähendab, et midagi oli viskaja siiski valesti teinud. Taillon koostöös kaitsjatega polnud aga 85 viske järel läbi lasknud isegi mitte kõige pisemat viga.
Jameson Taillon pärast mängu mõtteid kogumas. (Foto allikas: twitter, @YESNetwork)
Kaheksanda vooru Angelsi esimeseks lööjaks oli esimese pesa valvur Jared Walsh, kes selles mängus juba kahel korral välja oli visatud. Kolmandat korda lööma tulnuna jäi ta 0 : 2 kaotusseisu, Taillon vajas tema väljaviskamiseks veel vaid üht õnnestumist ning esimese hooga näis, et asi saabki aetud. Walsh tabas küll palli, kuid see lendas püüdmiseks mõõduka kiiruse ja kõrgusega teise pesa suunas. Ometi ei suutnud eesvälja vabakaitsja Isiah Kiner-Falefa palli peremeheks jääda ning tee pessa oli Walshile avatud. Näha oli, et vabakaitsja eksimus lõi hetkeks jänkidel jalad alt, sest esmalt ei suudetud palli turvaliselt eesväljale toimetada, mis jättis Walshile piisavalt aega ühe hooga ka teine pesa hõivata. Ja siis juhtus veel nii, et vooru käigus jõudis Walsh ka koju, viies Angelsi 1 : 0 juhtima.
Hetk, mil ideaalne mäng oma õnnetu lõpu leiab.
Kokkuvõttes suutis Yankees eile aga mõlemas mängus oma paremuse maksvusele panna. Kui päeva esimene mäng oli lõppenud 6 : 1 võiduga, siis õnnetu pöörde võtnud teises mängus vastas Yankees samas kaheksandas voorus kahe jooksuga, millest mängu võitmiseks piisas.
Ideaalsest mängust veel mõni sõna. Sai juba öeldud, et no-hitteriga võrreldes on tegemist kordades haruldasema saavutusega, siis olgu võrdluseks lisatud ka statistika. No-hitterini on MLB-s jõutud 316 korda, sel hooajal on seda suudetud kahel korral. Ideaalne mäng, perfect game, on seevastu kokku pandud vaid 23 korda, viimati peaaegu kümme aastat tagasi, 15. augustil 2012, kui sellega tuli toime Seattle´i viskaja Félix Hernández. Mitte ükski viskaja ei ole seda suutnud kahel korral ning teades nüüd, kui haruldane see hetk on, peaks statistiliselt olema tõesti erakordne, kui Taillon oma edasises karjääris veel korra eilsega sarnase kogemuse peaks saama.
Praeguse loo lõpuks tahan aga viidata kõige dramaatilisemal moel ideaalse mängu otsasaamisele, millest eile möödus juhuslikult täpselt 12 aasta. Juhtus nii, et Detroit Tigersi viskajat Armando Galarragat jäi ideaalsest mängust Cleveland Indiansi vastu lahutama kohtuniku vale otsus. Nimelt arvas kohtunik Jim Joyce, et Indiansi lööja Jason Donald jõudis esimesse pessa enne, kui Detroit sinna palli viskas, kuid videokordus tõestas, et kohtunik eksis. Kuna 2010. aastal veel videokordusi kohtunike otsuste ümbertegemistel ei rakendatud, jäigi Joyce´i otsus kehtima.
Tähelepanuväärne on ka muidugi atmosfäär, millesse järgmisel päeval Detroidis samade võistkondade vahel peetud mängus eelmise päeva kaks peategelast sisenesid. Detroidi publik tervitas pisaratega võidelnud kohtunikku aplausiga ning küllap on sama ilus ka olukord, kui traditsioonilisel mängueelsel võistkondade nimekirjade kohtunikele üleandmisel seda Detroidi poolt just Galarraga teeb.
Comments