Nimetagem seda Mike Trouti seeriaks. Sellise mõttega tuli välja mlb.com autor Rhett Bollinger oma täna avaldatud artiklis, mis võttis kokku Los Angeles Angelsi ja Seattle Marinersi viiemängulise seeria. Lõppes see Angesli 4 : 1 üldvõiduga, milles Trouti panus oli statistilis-ajaloolise tähtsusega. Nimelt kinnitavad Ameerika spordistatistikat koguva ja töötleva Stats By STATS andmed, et mitte ükski mängija pole ühes seerias löönud nelja kodujooksu, mida võib pidada hilisemale võidule aluse pannuteks. Seattle´i vastu sai Trout sellega hakkama esimeses, kolmandas, neljandas ja viiendas mängus.
Võidule aluse pannud kodujooks (i.k. game-winning home run) on mu meelest MLB pesapallile iseloomulik statistika, millega rõhutatakse eduseisu asumisega kaasnevat uutmoodi psühholoogiat ning samaaegselt toonitatakse ühe mängija panust võistkonnamängus. Eriline on see veel ka põhjusel, et statistikasse saab selle lisada alles mängu lõppedes, kui on kindel, et konkreetne sooritus tõepoolest otsustavaks kujunes. Seepärast pole oluline, mitmendas voorus konkreetse sooritus tehti. Näiteks viimases mängus lõi Trout kodujooksu neljandas voorus ning kuna Angelsil oli tol hetkel pesas ka jooksja, viis see meeskonna 2 : 0 juhtima. Mäng lõppes 4 : 0.
Kaugustesse! Staadioni kohale jõudnud pall on silmatav enam vähem Mike Trouti staadionifoto kohal. Seattle´i keskväljakaitsjad saadavad seda küll pilguga, kuid püüdeulatusest jääb see kaugele. (Foto allikas: mlb.com)
Nimetatud soorituse näol pole otseselt tegemist võidu toonud löögiga, selleks on eraldi nimetus (walk-off), kuid täpne arvepidamine otsustava eduseisu saavutamise üle kinnitab, et sellele on antud omaette kindel väärtus, mis on statistikaga tõestatav ja seeläbi ka võrreldav. Kui otsida enam vähem kriitikat kannatavat võrdlust jalgpallist, siis võiks sarnase väärtuse üle kanda mängu esimesele väravale, mis iseenesest ei pruugi veel viia võidule, kuid päris kindlasti muudab mängu iseloomu. Ometi pole sellest jalgpallis omaette väärtust loodud ja statistilises arvestus on kõik väravad ühe puuga mõõdetavad.
Terve karjääri Angelsis mänginud Trouti suhted American League´i läänekonverentsi konkurendi Seattle´ga näivad aga olevat tõesti erilised. Mõned näited. Praeguseks on ta Seattle vastu löönud 52 kodujooksu, mis tähendab, et temaga võrdselt on sama suutnud vaid Rafael Palmeiro, omaaegne Cubsi, Rangersi ja Oriolesi esimese pesa valvur, kes aga selles arvestuses enam konkurentsi pakkuda ei saa, kuna tema karjäär sai 2005. aastal läbi. 30-aastane Trout, parimas mängijaeas mees, võib aga peagi tõusta veel ühe edetabeli tippu. Nimelt lahutab teda Seattle´i vastu kümme kodujooksu, et jõuda samale pulgale Albert Pujolsiga, kes Houstoni vastu löönud 62 kodujooksu, olles sellega statistikat koguva Codify andmeil enim ühe meeskonna vastu kodujookse löönud mängija.
Mulle aga tundub, et veelgi ilmekama näite Trouti ja Seattle´i erilisest suhtest annab fakt, et Trout on 33 kodujooksuga Seattle´i staadioni kodujooksude kõigi aegade edetabelis 16. kohal. Kuigi samas divisionis mängivad võistkonnad kohtuvad hooaja jooksul kordades rohkem kui divisionivälised meeskonnad, siis on see statistika sellegi poolest muljetavaldav. Võib ju vaid spekuleerida, kui palju kodujookse suudaks Trout kokku panna Seattle mängijana, kus ta saaks pidada pooled hooaja kohtumistest just Seattle´i kodustaadionil. Iga staadion on omal moel eriline ning seetõttu on erilised ka iga mängija suhted konkreetse kohaga. See on aga nüüd juba teema, mis vääriks millalgi omaette käsitlust.
Uus kolmes mängust koosnev seeria Angelsi ja Marinersi vahel algab juba mõne päeva pärast 24. juunil, sedakorda Anaheimis.
Comments