Selle hooaja sümboolne pesapallipealinn on Los Angeles ja seda seepärast, et 19. juulil peetakse Dodgersi staadionil traditsiooniline Tähtede Mäng. Aastate jooksul on erinevatel põhjustel mänguga seonduvad pinged ja sellele seatud ootused oluliselt vähenenud, kuid kõik see ei muuda asjaolu, et kokku on kutsutud oma ala parimad, või kui veidi täpsemalt öelda, siis need, kelle puhul seda vähemalt kaaluda saab.
Fännide valiku ja MLB komissari erikutse põhjal moodustatud National League´i ja American League´i koondvõistkondade koosseisude aruteludes joonistub välja kaks vastakat seisukohta. On neid, kes arvavad, et valikusse peaks kuuluma vaid käimasoleval hooajal parimat statistikat näidanud mängijad, sellele oponeeriv arvamus peab aga olulisemaks mängijate saavutusi laiemal ajalisel skaalal, mille kohaselt on küll käimasoleva hooaja statistika oluline, kuid lõpliku otsuse tegemisel tuleks arvesse võtta ka mängija varasemaid saavutusi.
Arusaadavalt on Tähtede Mänguga seonduv vaid sümboolse tähendusega, kuid just sellest tulenevalt lisandub taolistesse aruteludesse pesapallile igapäevaselt mitteomast spekulatsiooni, mis aga omakorda taolised arutelud isiklikumaks ning emotsionaalsemaks muudab. Kui selle kinnituseks mõnd konkreetset juhtumit otsida, siis sel aastal kõrgub teiste küsimuste kohal arutelu teemal, kellele peaks National League´is kuuluma suurim tähelepanu ehk kellest peaks saama võistkonna avaviskaja?
Clayton Kershaw tähistamas meeskonnakaaslastega võitu Angelsi üle. Ideaalsest mängust jäi siiski veidi puudu. (Foto allikas: mlb.com)
Probleemi teravik tuleneb asjaolust, et mäng peetakse Dodgersi staadionil ning see mõttesuund, mis Tähtede Mänguga seonduvalt hindab mängijate varasemaid saavutusi, peab õigeks, kui selle võimaluse saaks Dodgersi viskaja Clayton Kershaw. Asi on selles, et üheksandat korda mängule valitud Kershaw pole varasematel kordadel avaviskajana üles astunud ning kuna tema karjäärikõver ühtlaselt langevas suunas liigub, võib Los Angelesis peetav mäng jääda tema viimaseks võimaluseks.
Ma ei suuda meenutada, et keegi oleks tihanud väita, et Kershaw poleks pidanud mängule üldse pääsemagi. Kui võtta ette viskajat defineeriv tähtsaim statistika ehk ERA, siis Kershawil on see sel hooajal nii võimas kui 2.13, mis on tublisti parem ka tema karjääri muljetavaldavast keskmisest 2.48. National League´i ülejäänud kaheteistkümnest mängule valitud viskajast on selle hooaja statistikat kõrvutades paremat näidanud vaid Sandy Alcántara (1.76, Miami) ja Tony Gonsolin (2.02, Dodgers), kes nende näitajatega hoiavad National League´is esimest ja teist kohta. Kolmas võiks selles tabelis olla Kershaw, kuid kuna tema arvel on liiga vähe mänge, siis nn põhitabelis (i.k Qualified Players) hoiab kolmandat kohta hoopis Corbin Burnes (2.14, Milwaukee), kes samuti Tähtede Mängule valitud. Rangelt statistiliselt lähtudes on Kershawil seega vähemalt kolm arvestatavat konkurenti.
Praegusi arvamusi kokku liites võib aga pigem uskuda, et avaviskajaks määratakse siiski Kershaw ning ühe kaaluka argumendi sellesse lisas ta eile just Los Angelesis, tõsi, Anaheimis, Los´i eeslinnas, kui ta mängus Angelsi vastu seitse vooru ideaalse mängu rütmis läbis. Alles kaheksanda vooru esimene lööja Luis Rengifo suutis palli Dodgersi kaitsjatele püüdmatult keskväljale toimetada.
Kershawi arvele jäi kaheksa vooru ning kui üldse midagi kriitiliselt välja tuua, siis vaid seda, et selle ajaga kogunes tema arvele vaid kuus väljaviset, mis tähendab, et tähtsat rolli seitse vooru kestnud ideaalses mängus täitis Dodgersi ideaalne kaitsemäng. Kershawist sai aga esimene viskaja pärast 1961. aastat, kes samal hooajal suutnud ideaalse mängu venitada seitsme vooru pikkuseks. Esimesest olen ka kirjutanud.
Kohtumise Anaheimis võitis Dodgers 9 : 1.
Comments