Miamis peetud kohtumine kohaliku Marlinsi ja Milwaukee Brewersi vahel lõppes külaliste 2 : 1 võiduga ning kuigi mäng kestis 2 tundi ja 53 minutit, kõneldi mängu lõpus enim Brewersi viskajast Josh Haderist, kelle mänguaeg kohtumise lõpus piirdus kolme ja poole minutiga.
Neile pesapallihuvilistele, kes igapäevaselt Brewersile tähelepanu ei pööra ning kelleni uudised võistkonna tegemistest võivad jõuda alles mõne tõeliselt tähelepanuväärse juhtumi kaudu, võib Haderi nimi käimasoleval hooajal meenuda vaid seoses aprilli lõpus mängus Philadelphiaga aset leidnud palju vastukaja pälvinud olukorraga, kus Philliese lööja Kyle Schwarber kodupesakohtuniku Ángel Hernándezi emotsionaalsete žestide saatel läbi sõimas ning seepeale väljakult minema saadeti. Schwarberi viha oli põhjustanud asjaolu, et kohtunik luges määrustepäraseks Milwaukee viskaja soorituse, mis mitte mingil juhul visketsooni ei tabanud. Isegi viskaja ise pööritas Hernándezi otsuse järel demonstratiivselt silmi, mida ka telepildis mõnuga korduvalt näidati. Too silmapööritaja oligi Hader.
Täna on aga Hader ise tõstetud tähelepanu keskmesse, sest viimases mängus Miami vastu sai temast MLB ajaloos esimene viskaja, kes väljakule pääsenuna suutnud 13 järjestikuses mängus hoida meeskonnakaaslaste poolt varem kättevõideldud eduseisu ning kindlustada taolisel moel võit. Tegemist on sooritusega, mille kohta peetakse omaette statistikat ning mida inglise keeles nimetatakse save’iks. Kõnealuses mängus saadeti Hader viskama viimaseks vooruks, tal kulus kolme lööja väljaviskamiseks seitse viset ja ja nagu juba öeldud, vajas ta selleks kolm ja pool minutit.
Haderi tugevuseks peetakse tema viskamisfilosoofiat, mis on rajatud ideele hoida ühes voorus tehtavate visete arv võimalikult väike ning mis praktikas väljendub erinevate visketehnikate etteaimamatus kombinatsioonis. Sel hooajal on ta 12 1/3 vooru jooksul lubanud vastastele vaid kaks hit’i ja viis walk’i ning visanud välja (strike out) 18 lööjat.
Viskaja positsioon meeskonnas on kõige erilisem, millest kõneleb fakt, et meeskonna koosseisust umbes poole moodustavad just viskajad. Suures plaanis võib viskajad jagada kahte rühma. Mängu alustavaid (starting pitcher) ja mängu jätkavad/lõpetavad viskajad (relief pitcher). Väärtuslikemaks on traditsiooniliselt peetud starter’eid ning seda juba küllap ainuüksi seepärast, et neile langeb suurem mängukoormus. Aja jooksul on nende panus aga vähenenud. Kui veel 1970ndatel võis üks viskaja visata terve mängu, siis täna on mängu alustava viskaja keskmiseks viis vooru.
Taktika muutumine on relief-viskajate osakaalu suurendanud ning sellekohase kinnituse saab ka faktist, et kui mängu alustavatele viskajatele on MLB hooaja lõpus parima viskaja auhinda üle andnud 1944. aastast alates, siis alates 2014. aastast on sellele lisatud ka spetsiaalne relief-auhind. MLB mõlemas liigas, Nationals ja American, eraldi antava auhinna on Brewersi ridades National League’i kuuluv Hader võitud kolmel korral, aastatel 2018, 2019 ja viimati mullu.
Comments