top of page
  • Writer's pictureA.M.

13. august – sügava Dodgersi võimuvõtmisest

Kui nii väärika ajalooga klubi nagu Los Angeles Dodgers peaks tänasel päeval hakkama saama millegi sellisega, mida nad viimati suutsid 1976. aastal, siis on see igal juhul väärt tähelepanu. Täna just selline päev ongi. Dodgers sai võõrsil Kansas City üle 13 : 3 võidu, mis tähendab, et ühtejärge on võidetud 12 kohtumist. Viimati oldi selleks suutelised 46 aastat tagasi.


Laiemalt MLB ajalukku üle kandes toob aga statistika välja ka selle, et Dodgers on kõikides neis mängudes oma vastase üle saanud vähemalt kahejooksulise võidu, milleks viimati oli suuteline Pittsburgh Pirates 1922. aastal. Piratesi toonane seeria oli aga ühe mängu võrra pikem ning selle saja aasta taguse rekordi kordamine on Dodgersil võimalik juba täna, Kansasega peetava kolmemängulise seeria viimases kohtumises.


Dodgersi praegune võiduseeria, mis sa alguse 31. juulil Colorado vastu, on olnud omajagu pöörane. Näiteks jooksude suhe on 91 : 31 ning kaheksal juhul on sooritatud vähemalt 8 jooksu. Eilses mängus saadi need kaheksa jooksu kätte kolme esimese vooruga, kusjuures juba avavoorus kogunes neid viis.


Dodgersil on põhjust rahul olla. Kansase vastu sooritasid kodujooksu kuus mängijat, teiste seas (ülevalt vasakult): Mookie Betts, Will Smith, Gavin Lux ja Max Muncy. (Foto allikas: twitter, @Dodgers)


Eile sai ka parimal moel kinnitust tähelepanek, mis tehti hooajaeelsetes juttudes favoriitidest kõneldes, kuhu loomulikult kaasati ka kahe aasta tagune meister Dodgers ning kelle puhul kõneldi enim võistkonna sügavusest. Toon kaks sellekohast näidet. Esiteks tuleb öelda, et algrivistuse üheksast mängijast said koguni kaheksa statistikasse hit´i, nullile jäi vaid esimese pesa kaitsja Freddy Freeman, kuid kelle puhul tuleb lisada, et kahel korral pääses ta esimesse pessa läbi walk´i ning mõlemal korral vormistas ta need voorude edenedes ka jooksudeks.


Teine tõestus Dodgersi sügavusest on seotud esimese ja kolmanda pesa kaitsja Max Muncyga. Tema selle hooaja löögiprotsent on eilse järel .189, mis kohe kuidagi ei mahu MLB standarditesse ning jääb ka Muncy enda karjääri keskmisele – .232 – tublisti alla. Ometi on Muncy põhihooaja edenedes liikunud silmnähtavas tõusujoones. Viimases 30 mängus on tema löögiprotsent .235, viimases 15 mängus .327 ning viimases seitsmes mängus koguni .423. Aga isegi see viimane statistika kahvatub eilse kõrval, kui ta viiel korral löömas käinuna sai kirja neli hit´i, millele lisandusid kaks jooksu, neli RBI-d ja üks kodujooks.


Hoogu koguv Max Muncy. Eile Kansase vastu viiest löögikorrast neli hit´i. (Foto allikas: mlb.com)


MLB põhihooaeg on tõesti väga pikk ja tihe, ning ühe võistkonna edu sõltub suuresti just sellest, kuidas mängijate vormitõusud ja -langused sedasi klappima panna, et need kõverad omavahel võimalikult vähe kattuks. Sportlikust loogikast lähtudes on võimatu eeldada, et kõikide mängijate vormikõverad samal ajal tõsuteel oleks, kuid kui midagi sellist juhtuma peaks, siis on ka tulemused spordiajaloolise hõnguga.


Hetkel näibki, et Dodgersis midagi sellist juhtunud on, sest lisaks ilusale 12-mängulisele võiduseeriale on veelgi olulisemana kinnistatud esikoht oma divisionis, edu San Diego ees on kasvanud 17 mänguliseks ning justkui märkamatult on liidrikoht haaratud ka MLB üldtabelis. Dodgers võiduprotsendiga .705 edestab teisel kohal olevat New York Metsi kuue mänguga.



0 comments

Comments


bottom of page