Pesapalli puhul ei osata võtta selget seisukohta, kas tegemist on kontaktalaga või mitte. Vikipeedia ning ka mõned muud teemat käsitlenud allikad paigutavad pesapalli samasse gruppi jalgpalli ja korvpalliga, nimetades seda piiratud kontaktiga spordialaks. Järgnev probleem tuleneb aga asjaolust, et kui jalgpallis ja ka korvpallis, mis muuseas oma Naismithi-originaalis oli määratud kontaktivabana, kuulub kontakt mängu loomulikku ossa, siis pesapallis see päris nii ei ole.
Esiteks saab seda väita seepärast, et erinevalt jalgpallist ja korvpallist võib pesapallimängu rahus mööda saata ilma, et vastasvõistkondade mängijad teineteist sõrmeotsagagi riivaks. Teiseks aga põhjusel, et kui pesapallis mõni veidi suuremat sorti mänguline kontakt juhtub aset leidma, järgnevad sellele sageli tõsised arutelud, kas toimunu ikka mahutub lubatu piiresse. Üks selline kokkupõrge leidis aset viimases voorus Washingtonis peetud mängus kohaliku Nationalsi ja New York Metsi vahel, millele lisas jumet Metsi samale ajale sattunud erakordselt õnnestunud kaitsekombinatsioon. Neljandas voorus rünnanud Washingtonil oli Juan Soto jõudnud teise pessa, kui löömas olnud Josh Bell palli põrkega vasakule väljakupoolele lõi ning mille Metsi esimese pesa valvur Luis Guillorme püüdis. Soto oli aga eeldanud, et pall lendab kaugemale keskväljale ja alustanud sprinti kolmandasse pessa, pidi aga seejärel plaanid ümber tegema ning pesade vahel väljapuudet vältida üritades otsustas lõpuks siiski kolmandasse pessa tormata. Seal aga ootas teda pesa kaitsma tulnud Metsi viskaja Taijuan Walker. Palli õigel ajal kindasse saanud Walker põrkas pessa libisenud Sotoga kokku ning Metsi arvates oli Soto välja löödud.
See olukord põhjustaski hilisemaid arutelusid, kuna reeglite kohaselt ei tohi ilma pallita kaitsjad jooksjat pesadevahelisel teel mitte mingil moel takistada ning just sellele Washingtoni mängijad viitasid. Kohtunikud andsid aga õiguse Metsile. Seda otsust toetab ka videokordus, sest hetkel, kui Soto libisemisse viskub, on Walker palli juba püüdnud. Olukorraga polnud rahul ka Walker ise, kelle arvates ründas libisema viskunud Soto teda liigse jõuga, mis samuti reeglite kohaselt keelatud.
Praeguse jutu mõte on selles, et kui mõnes muus meeskonnamängus võib taolisi kokkupõrkeid registreerida ühe mängu jooksul mitmeid, siis pesapallis, mida samuti piiratud kontaktiga mänguks on liigitatud, juhtub selliseid kokkupõrkeid väga harva. Seepärast võimenduvad ka hilisemad arutelud.
On muidugi võimalik, et tähelepanu kõnealusele episoodile võimendas ka jätku saanud Metsi õnnestunud kaitsetegevus. Sellal, kui Soto oli teinud lõpliku otsuse kolmandasse pessa jõuda, kasutas olukorra ära Bell, kes otsustas rünnata teist pesa ning jõudis sinna napilt enne seda, kui kolmandas pesas võitjana väljunud Walker teda väljaviskega peatada suutis. Kokkupõrkest Sotoga põlvili vajunud Walkeri vise teise pesa suunas ebaõnnestus aga sedavõrd, et pall hoopis suuna tagaväljale võttis ning Bell, pööramata palli täpsele asukohale tähelepanu, otsustas seepeale rünnata ka kolmandat pesa.
See ettevõtmine osutus kahekordselt ebaõnnestunuks. Esiteks oli eesväljale appi tulnud tagavälja paremkaitsja Starling Marte, kes palli piisava kiirusega püüda suutis ning selle kolmanda pesa juures oodanud eesvälja vabakaitsja Francisco Lindorile visata, kes siis Belli mängust välja toksas. Aga isegi juhul, kui Bell suutnuks palli ennetada, avastanuks ta, et kolmas pesa on Soto poolt hõivatud, sest too oli säilitanud lootuse, et kohtunikud talle siiski õiguse annavad. Kahte jooksjat samas pesas aga olla ei tohi.
Lisaks kokkupõrkemomendile tasub aga konkreetse mänguepisoodi juures tähele panna ka seda, et kogu situatsioon alates Walkeri viskest lõpetades Belli väljalöömisega võttis aega 15 sekundit, sellesse oli aktiivselt kaasatud kuus mängijat ning Metsi kaitsekombinatsioon osutus nii eriliseks, et isegi Major League’i häälekandja mlb.com kirjutaja Jessica Camerato pidas oma artikli pealkirjas vajalikuks mainida, et kaitse erakordsuse kinnituseks tuleb seda ise näha.
Kuigi ma olen sageli maininud, et pesapalli kirjeldavad koodid võimaldavad mängust küllaltki hea visuaalse ülevaate anda, jääb sel korral vist koodist üksi tõesti väheks. Koodis kõneldes visati Soto välja 5-6-1 ning Bell 9-6, ja kuigi pesapallikeelt valdav fänn teab, et nende numbritega tähistatakse kaitsepositsioone väljakul, on palli trajektoori vaid numbrite põhjal sel korral erakordselt keeruline fantaasias ette kujutada. Kuidas selline visualiseerimine välja näeb, sellest olen ma positsioonide numeratsiooni põhjal varem ka kirjutanud.
Comments