Kaks ja pool nädalat on möödunud ühest New York Yankeese otsusest, mis sellele järgnevalt oluliselt kujundanud nii Yankeese käekäiku eraldivõetuna, kui lisanud värvi ka liigasse tervikuna. Nimelt otsustas Yankees 26. mail pakkuda major-liiga lepingut 36 aastasele Matt Carpenterile, kelle minor-liiga lepingu oli Texas Rangers täpselt nädal varem lõpetanud. Yankees sõlmis eelmise kümnendi St. Louis Cardinalsi ühe väärtuslikuma mängijaga ühe miljoni dollari väärtusega aastase lepingu ning arvestades MLB-le kohaseid palkasid, kus tippude aastasissetulekuid mõõdetakse kümnetes miljonites, on Yankees juba täna oma investeeringu tagasi teeninud.
Eelmisel kümnendil kolmel korral Tähtede Mängule valitud Carpenter on Yankeesega liitumise järel meedia huviorbiidis püsinud peaaegu iga päev ja jutu sisuks pole heietused tema kunagisest vägevusest, vaid sportlikud saavutused Yankeese eest. Eile Chicagos Cubsi vastu mängides jõudis Carpenter oma 3. juunil alguse saanud Yankeese-perioodi statistilise kulminatsioonini. Aastani 1900 ulatuva statistika järgi sai temast MLB-s teine mängija, kelle ühe klubi eest sooritatud esimesest seitsmest hit´ist kuus läbi kodujooksu olid sündinud. Enne teda oli sellist statistikat näidanud Trevor Story 2016. aastal Coloradot esindades. Ka on Carpenter esimene Yankeese mängija, kes kümne esimese mänguga löönud kuus kodujooksu. Kümne päeva jooksul on ta käinud löömas 24 korda ning tema löögitabavus on .333.
Pilkupüüdva välimusega Matt Carpenteri võib pidada üheks viimaseks vana-kooli-meheks, kes löömisel käsi kaitsvaid kindaid ei kasuta. (Foto allikas: mlb.com)
Need on mu meelest nii kõnekad numbrid, et ma oma praeguste teadmiste pinnalt jään igal juhul kindlaks, et miljoni dollari eest on Yankees saanud vastu korraliku stuff´i, sest lisaks kuuele kodujooksule on Carpenteri nimel ka 13 RBI-d. Kui teha meelevaldne kalkulatsioon ning korrutada Carpenteri praegune palk ja statistika kümnega, siis hooaja peale jaotatuna on tulemuseks absoluutsesse tippu kuuluva mängija näitajatega. See tähendab, et kümne päeva lõikes on Yankees olnud ühe tippmängija võrra rikkam ning lähtudes pesapallihooaja loogikast, on hoolimata Carpenteri edasisest panusest tegemist väga suure kordaminekuga. Need on vaid üksikud mängijad, kes suudavad läbida 162-mängust koosneva põhihooaja ning võimaluse avanedes ka sellele järgeneva play-off´i ühtviisi ainult tipptulemusi näidates ning pigem on ühe võistkonna hooaeg selline, et kord veavad seda edasi ühed, siis jälle teised mängijad.
Pesapallimängus on palju psühholoogiat ning ajalugu tunneb küll ja veel mängijad, kellest ühed on emotsionaalselt tugevamad põhihooajal, teised jälle play-off´is. Pesapalli pikka ja tihedat hooaega silmas pidades tuleb rõhutada, et meeskonnale on vajalikud mõlemat sorti mängijad, sest kuigi edu play-off´is võib kulmineeruda tiitliga, mis on ühele võistkonnale kõige olulisem, tuleb play-off´i jõudmiseks ka põhihooajal piisavalt edukas olla.
Cubsi ja Yankeese eilse mängu taustal tahan teha veel ühe märkuse. See puudutab mängu lõppseisu, mis pesapallile iseloomulikult ei vääri suurt tähelepanu, kui see silmnähtavalt ühele poolele kaldu juhtub olema. Erinevalt mõnest muust võistkonnamängust, kus lõppseis võib küllaltki adekvaatselt osutada ka võistkondade sportlikku vahe suhtele, on pesapallimängus liiga palju individuaalspordi elemente, et mängu lõppskoori pinnalt tõsiseltvõetavaid võistkondlikke järeldusi saaks teha. Küll aga võib alati küsida, mis võis ühes mängus suure vahe põhjuse tingida.
Yankees võitis eilse mängu 18 : 4 ning kui esitada see küsimus selle mängu kohta, peab kindlasti mainima Cubsi viskajate kehva päeva, mille krooniks saatis Cubs nende jaoks viimaseks jäänud kaheksandas kaitsevoorus viskajana platsile esimese pesa kaitsja Frank Schwindeli. Tegemist on huvitava traditsiooniga, mida rakendatakse juhul, kui mängu võitja juba kindel on. Sel hooajal on seda kõige meelejäävamalt teinud Cardinals, kes on andnud võimaluse viskamiseks oma kõige teenekamatele Albert Pujolsile ja Yadier Molinale.
Mainin Schwindeli sooritust mitte sel põhjusel, et ta Yankeesele veel ühe jooksu võimaldas, vaid seepärast, et ta kohe oma esimesest viskest ajalukku läks sellega, et tema visatud palli kiirus on 2015. aastast, mil Statcast vastavaid mõõtmisi läbi on viinud, kõige aeglasem, mis võimaldanud kodujooksu lüüa. Kyle Higashioka lõi kodujooksu viskest, mille kiiruseks mõõdeti 35,1 miili tunnis (56 km/h).
Comments