Minu positsioonilt seda päevikut pidada on väga mugav, sest päevaseid teemasid valides saan teha seda ilma ainsagi välise sunnita. See tähendab, et mind ei kammitse spordiajakirjanikke defineeriv kohustus kirjutada talle küllaltki rangelt ette antud teemal. Kui ajakirjanik läheb võistlusi kajastama, siis on ta kohustatud kirjutama just sellest võistlusest, mitte aga järele andma kiusatusele kirjutada hoopis mõnest muust, mis kuuldu kohaselt ehk hoopis põnevamaks oli osutunud.
Siin aga spordiajakirjanike hädad veel ei lõpe, sest harvad pole ka need olukorrad, kus kirjutada tuleb teemadel, mida üks kirjutaja juba kümneid, kui mitte öelda sadu kordu läbi on kirjutanud ning millel ta ehk isegi alles eile oli peatunud. Sellisest olukorrast väljatulemine nõuab leidlikkust ja meelekindlust ning ma saan täie kindlusega väita, et just sellisesse olukorda on mitmed pesapalliajakirjanikud sel hooajal sattunud.
Konkreetselt kõnelen ma neist, kes tulenevalt tööülesannetest on kohustatud jälgima St. Louisi Cardinalsi tegemisi, sest seal oma viimast hooaega pidav Albert Pujols liigub järjekindlate sammudega ühe suure saavutuse suunas, mis selle täide jõudmisel nii oluline oleks, et kirjutajad sel teel tehtud ainsatki sammu vahele ei tohi jätta. Olgu need sammud pealegi väliselt ühesugused.
Albert Pujolsi rõõm on igati asjakohane. (Foto allikas: mlb.com)
Erinevus neis väliselt sarnastes sammudes tuleneb aga silmale nähtamatuks jäävas lähenemises eesmärgile, milleks Pujolsi puhul on karjääri 700. kodulöök. Kui üleeile lahutas teda sellest veel viis lööki ja eile neli, siis täna juba vaid kolm.
Niisiis pidid sel teemal ülevaateid koostavad ajakirjanikud kahel päeval järjest kirja panema sisuliselt sellesama loo, kuid õnneks võimaldas üks väike nüanss sel korral tekstilist erinevust. Kui üleeile tähistas 696. kodujooks kõigi aegade edetabelis neljanda koha jagamist kuus aastat tagasi oma 22-aastasele karjäärile joone alla tõmmanud Alex Rodrigueziga, siis eilse löögi järel hoiab Pujols seda kohta juba ainuisikuliselt.
Võõrsil Pittsburgi vastu löödud sooritus oli oluline ka seetõttu, et üheksandas voorus 1 : 2 kaotusseisus tehtuna viis see Cardinalsi 3 : 2 juhtima, mida võib ka pidada aluseks hilisemale 4 : 3 võidule.
Kindel on ka see, et kui Pujols karjääri lõpu osas meelt ei muuda ning selle hooaja järel oma 22 aasta pikkusele rännakule joone alla tõmbab, siis kõrgemale ta viidatud tabelis enam ei tõuse. Kolmandal kohal asuv Babe Ruth lõi oma karjääri jooksul 714 kodujooksu ning see on praegu juba püüdmatus kauguses. Küll aga on Pujolsil kolme puuduva jooksu kokkusaamiseks jäänud veel 21 mängu ning praegu vaadatuna tundub see saavutus juba täiesti reaalne.
Teksti mitmekesisust silmas pidades pidid kirjutajad eilse löögi järel ka tavapärases erinevamaid looallikaid otsima ning üks selline avastati pealtvaatajate hulka kuulunud Matt ja Samantha Browni näol, sest tegemist on paariga, kes Pujolsi tribüünile löödud palli oma valdusesse said. Pujols ütles, et pesapallurid mängivad publikule ning kui fännid otsustavad palli endale jätta, siis temal sellega küll mingeid probleeme pole: „See on ju kõigest pall.“ Ka said kirjutajad teada, et Samanthale olla see sündmus omamoodi emotsionaalseks leevenduseks, sest just eile oli tema isa esimene surmaaastapäev. Lugu missugune!
Comments