MLB pesapallis on statistika kõige täpsemaks meetodiks, mis aitab aru saada, kuhu mõni konkreetne üksiksaavutus ajaloolisel teljel paigutub. Kuna aga statistika on andemetega kombineerimise tulemus, mis omakorda on suures osas sõltuvuses kujutlusvõime lennukusest, ei ole statistiliste kombinatsioonide moodustamisel põhimõtteliselt piire, sest soovi korral võib peaaegu alati leida mooduse, kuidas andmed omavahel sedasi kooskõlla viia, et need mõnd saavutust erilisena näitaksid. Statistikaga kokku puutudes tuleb alati järele mõelda, ega konkreetne andmete kombinatsioon vaid mõne konkreetse juhtumi rõhutamiseks loodud pole.
Selliseid „erilisi“ statistilisi kombinatsioone luuakse MLB-s iga päev, neist on arvutiteaduse arenedes saanud MLB lahutamatu osa ning ma olen varem selliste tükkide kokkupanekust tekkivat tervikut nimetanud statistiliseks mustrivaibaks, mille laiendamisest ja mustrite tihendamisest on MLB-s kujunenud täiesti omaette eesmärk. See aga tähendab, et sageli ei kõnele statistika enam mitte niivõrd oma objektist, mängijast, kuivõrd statistika moodustamise võimekusest.
Statistika pole aga mitte ainus kategooria, mille abil mõne mängija saavutatut ajaloolisel teljel määrata saab. Teiseks selgust loovaks meetodiks on keel, keelekasutus ning pesapalli puhul tuleb valvsust teravdada, kui mõnest kaasaja mängijast kõneldes ka Babe Ruthi nime mainima hakatakse. Tänasel päeval on selliseks mängijaks New York Yankeese tagaväljakaitsja Aaron Judge, kes on sel hooajal ründefaasis näidanud minekut, milleks Yankeeses on varem suutelised olnud vaid legendide legendid.
Mängijate võrdlemisel on pesapallis tähtis roll statistikal, kuid eilsete ja tänaste mängijate võrdlemisel täitab suurt osa ka kujutlusvõime. Babe Ruth ja Aaron Judge saavad omavahel kohtuda vaid fantaasias nagu siin kujutatud kunstitööl. (Foto allikas: foco.com)
Eilse vooru järel ütleb statistika, et Judge on 59 mänguga löönud 24 kodujooksu, millest Yankeeses on paremat tulemust näidanud vaid Ruth (26 kodujooksu/aastal 1928) ja Mickey Mantle (25/1956). Lisaks on Ruth 59 mängu jooksul 24 kodujooksu löönud ka hooaegadel 1921 ja 1930. Need on juba tõsiseltvõetavad andmed ja ma mõtlen praegu, et tulenevalt faktist, et Judge selles tabelis kolmas on, pigem rõhutab tema saavutuse erilisust kui vähendab.
Nagu juba öeldud, tuleb statistika puhul alati küsida, kuidas konkreetsel juhul andmeid kombineeritud on ning olukord oleks eriti kahtlane, kui statistika suudaks rünnata Ruthi, sest Ruth pole lihtsalt osa statistikast, vaid ta moodustab eraldiseisva teksti. Selle järgi on Ruth pesapalli valitseja. Judge´i juhtumi puhul näib aga olevat kõik turvaline, sest tema kolmas koht kinnitab, et sel korral andmete kombineerimisel liiale mindud pole.
Siiski! Ühele asjaolule lihtsalt pean tähelepanu juhtima, sest võib ju küsida, miks ma mlb.com artiklile toetudes Judge´i saavutuse just täna, täiesti suvaliselt valitud hetkel ehk 59 mängu järel jutuks võtan. Kas mitte seepärast, et viimases mängus Chicago Cubsiga, mille Yankees 8 : 0 võitis ning milles Judge kaks kodujooksu lõi, ta Ruthi saavutatule piisavalt lähedale jõudis ning teda seeläbi legendiga teksti kaudu siduda saab? Kindlasti, aga vaja on teha kaks märkust.
Esiteks on iga hetk, mis hooaja keskel välja valitud, suvaline. Ühtviisi on MLB-s selleks täpselt kolmandik ehk 54 mängu, pool ehk 81 mängu või ilus ümmargune 100. Praegune peatuspunkt 59 pole mingil juhul rohkem suvaline kui eelnimetatud. Teiseks aga tuleb öelda ka seda, et Judge´i kodujooksude ajaloolisel rekordhõngul ja selle võrdlusel Ruthi omaaegse minekuga on silma peal hoitud juba nädalaid, kuid tõsi on see, et selles minekus ta Ruthi veel edestanud pole ning eeldusel, et seda ei pruugigi juhtuda, pälvib rõhutatud tähelepanu ka napp allajäämine. Ses plaanis jõuan muidugi tagasi kahtluseni, et ka praeguses statistikas end väike vigur peidab, mis antud juhul selle esitlemise ajastamises väljendub.
Comments