Pealkirjas sõnastatud vastasseis on sel hooajal mängijate tasandile paigutatuna eraldiseisva teemana konkurentsitult kõige intrigeerivam ja mul on tunne, et päevikuformaati arvestades on mul sellest kõnelemiseks jäänud viimane päev. Põhihooaja lõpp surub play-off kohtade väljamängimisega seotud teemad esiplaanile ning kõrvalistest teemadest, nagu Ohtani ja Judge´i küsimus seda kahtlemata on, tuleb paratamatult loobuda. Aga küsimus, kumb neist kahest põhihooaja lõpus American League´i (AL) parimaks mängijaks valitakse, on Ameerika pesapalliseltskondades viimastel kuudel olnud nii elav, et sellest päris mööda hiilida ei saa.
Eks see ole nüüd juba tunnetuse küsimus, kas mu alljärgnevat vastust pidada piisavalt ammendavaks, sest toetun seda tehes ju vaid mõnele allikale, ometi annab juba ainuüksi Google´i otsingumootor teemakohaseid märksõnu kombineerides tuhandeid vastuseid. Kuigi ma ei võta kasutatud allikatele viitamist isegi vaevaks, võtan ma siiski julguse alljärgnevat vastust vähemalt teema põhialuselt lähtudes pidada küllaltki sisukaks. Mu meelest ei viita Google´i vastuste hulk mitte niivõrd teema sisutihedusele, vaid selle laiapinnalisusele.
Shohei Ohtani ja Aaron Judge. Põhihooaja lõpuks valitakse üks neist American League´i kõige väärtuslikumaks mängijaks. (Foto allikas: mlb.com)
Kohe selgitan lähemalt, enne aga tuletan meelde, miks just Aaron Judge ja Shohei Ohtani parima mängija tiitlile pretendeerivad. Judge´i puhul on peamine põhjus seni löödud 61 kodujooksus, millega ta on juba korranud AL-i ja New York Yankeese 61 aasta vanust rekordit. Two-way player Ohtani on aga nii viskamist kui löömist arvesse võttes pannud kokku statistika, mis isegi eraldivõetuna suudavad konkureerida vaid ühele tegevusele spetsialiseerunud mängijatega ehk teisisõnu kõigi teistega MLB-s, sest Ohtani on sel hooajal ainus two-way-player´ina registreeritud mängija. Nüüd ongi küsimus selles, kas olulisemaks pidada hooaega, mida ühele konkreetsele statistilisele näitajale tuginedes võib pidada viimase 61 aastat parimaks (Judge), või hinnata kõrgemalt saavutus, mis nõuab keerukamat statistilist kombinatsiooni ning on seeläbi ka mõneti abstraktsem (Ohtani).
Alustan Judge´i toetavatest jutupunktidest. Judge´i poole kaldu olevast leerist öeldakse, et teda ei tohiks auhinnast ilma jätta üksnes seepärast, et ta ei viska, sest tema ründefaas on sedavõrd tähelepanuväärne. See on tõsi, sest lisaks juba mainitud kodujooksudele on ta arvestatav kandidaat ka Triple Crown´ile, mis antakse mängijale, kes põhihooaja lõpus juhib liigat kolmes kategoorias: löögiprotsent, kodujooksud ja RBI. Kahes viimases kategoorias on Judge kindel liider, löögiprotsenti arvestades edestab teda aga kõige napimalt Minnesota Twinsi esimese pesa kaitsja Luis Arraez. Viimase püüdmine ei pruugi aga Judge´ile väga lihtne olla, sest teda pelgavad viskajad on viimastel nädalatel loovutanud talle ridamisi walk´e, mis võimaldab lööjal küll esimesse pessa jõuda, kuid hit´i ta selle eest kirja ei saa. Näiteks Yankeese eilses 8 : 0 võidumängus Baltimore´iga juhtus see kahel korral neljast.
Aaron Judge kujutletuna Triple Crown´i valitsejana. Ei oska öelda, miks teda sel pildil nelja krooniga kujutatud on. (Foto allikas: mlb.com)
Judge´i statistika üle mõtiskledes saab seega väita, et tegemist on ajaloolises plaanis tähelepanuväärse hooajaga, mistõttu arutlused võimaluse üle, et kõige väärtuslikuma mängija tiitel kellelegi teisele peaks kuuluma, võiks rahumeeli tühja jutu ajamiseks kuulutada. Seda aga teha ei saa ning minu hinnangul pole asi üksnes Ohtani kombineeritud kaalukas statistikas, vaid osalt on see tingitud ka muutunud arusaamast, mis asi see MLB õigupoolest on. Asi on selles, et üha enam süveneb arusaam National League´i (NL) ja AL-i kokkukuulumisest ning just see loob selgust, et Judge´i statistika on küll ajalooline, kuid seda üksnes AL-i raames. Näiteks NL-is on Judge´i hetkeks kogutud 61 kodujooksust enamat suudetud koguni kuuel korral, parim on Barry Bonds 2001. aastast pärineva 73 õnnestumisega.
Shohei Ohtani on korra American League´i parimaks juba valitud. Seda eelmisel hooajal. (Foto allikas: mlb.com)
MLB moodustava kahe liiga sisuline läbikäimine ehk omavaheliste mängude pidamine, millega alguse tegemisest möödus sel hooajal veerand sajandit, liigub peatamatul hool veelgi tihedama läbikäimise suunas ning sellest tingituna näitab ka MLB-d mõõtev statistika ja seda kirjeldav tekst märke sellest, et kogu võistlussarja üha enam loomuliku tervikuna mõtestatakse. Arvestades asjaolu, et vahemikus 1901-1997 olid NL ja AL ühendatud vaid hooaja lõpus peetava World Seriesi kaudu, on arusaadav, et MLB defineerimine ühise kehana on pikaajaline protsess. Peale peab kasvama täiesti uus põlvkond, kes ei oska liigasid eristavas kategoorias isegi mitte mõelda.
Nüüd ma jõuangi küsimuseni, millele vastamiseks minul kindlasti jõudu pole, kuid kindlasti oleks põnev teada, kas Judge´i ja Ohtani toetajaid oleks võimalik kriitilisel määral ealiselt eristada? Kui tõesti õnnestuks välja selgitada, et Judge´i toetajate rühm vaieldamatult vanemasse põlvkonda kuulub, siis saaks kinnitust ka siin esitatud tees, et Judge´ ja Ohtani praeguse eristamise aluseid ei tule otsida mitte nende sooritustele antavatest hinnangust, vaid kollektiivsest arusaamast, mida MLB endast üldse kujutab ning kuidas see arusaam ajas muutnud on.
Comments